Ο όρος „Leitkultur“ (κατευθυντήρια κουλτούρα) προέκυψε κατά τη διάρκεια των πολιτικών συζητήσεων για την ένταξη (Novak, 2006, 17). Εισήχθη το 1996 από τον πολιτικό επιστήμονα Bassam […]
Le terme de „culture dominante“ (Leitkultur) est apparu dans le cadre des débats politiques sur l’intégration (Novak, 2006, 17). Il a été introduit en 1996 par […]
Termi „Leitkultur“ (ohjaava kulttuuri) syntyi kotouttamista koskevien poliittisten keskustelujen yhteydessä (Novak, 2006, 17). Sen otti käyttöön vuonna 1996 valtiotieteilijä Bassam Tibi. Tibin mukaan eurooppalainen johtokulttuuri perustuu […]
Mõiste „Leitkultur“ (juhtkultuur) tekkis integratsioonialaste poliitiliste arutelude käigus (Novak, 2006, 17). Selle võttis 1996. aastal kasutusele politoloog Bassam Tibi. Tibi sõnul põhineb Euroopa juhtkultuur lääne liberaalsel […]
The term „Leitkultur“ (guiding culture) emerged in the course of political debates on integration (Novak, 2006, 17). It was introduced in 1996 by the political scientist […]
Begrebet „Leitkultur“ (ledende kultur) opstod i løbet af politiske debatter om integration (Novak, 2006, 17). Det blev introduceret i 1996 af politologen Bassam Tibi. Ifølge Tibi […]
Heterogeensuse mõistet ei saa selgelt määratleda. Wittig mainib sünonüüme nagu Verschiedenartigkeit, Diversität, Andersartigkeit ja Ungleichheit (vt Wittig 2014, 14). Schönhuthi veebipõhises kultuurisõnastikus mõistetakse heterogeensuse all „mitmekesisuse […]
Kodu moodustab „pimestava, kultuurilise nähtuse, mis kannab endas tähenduskihti paljudest sajanditest“ (Kazal 2005, 61). Terminil on oma kasutuse tõttu keerulised konnotatsioonid (vt Kühne/ Schönwald 2015, 101-104). […]
Ladinakeelne mõiste habitus, mis on algselt tuletatud vanakreeka sõnast héxis (ἕξις), tähistab püsivat käitumisviisi, mis kajastub nii inimese välise kui ka sisemise hoiaku mõttes. See hõlmab […]
Etnoloog prof. dr Christoph Antweiler selgitab intervjuus DIE ZEITile portmanteau-sõna glokaliseerimine järgmiselt: „Ma kogesin, kuidas Jakartas avati esimene Indoneesia McDonald’s, mis muide oli tol aastal maailma […]
Globaliseerumine ei ole riik, vaid protsess ja seda võib mõista kui „denatsionaliseerimise“ vormi, mis mõjutab erinevaid valdkondi, nagu kommunikatsioon, kultuur, keskkond, poliitika ja majandus“. (Starke/ Tosun […]
Viie kultuuri mängu aluseks on Thompsoni, Ellise ja Wildavsky kultuuriteooria, milles kultuuri mõistetakse kui elustiili (vt Banneberg 2001, 247). Kultuuridevaheline õppimine Mängu eesmärk oli tuua esile […]
Põgenemine kirjeldab põgenemist ebameeldivaks või ähvardavaks peetavast elusituatsioonist, milles otsitakse kaitset või varjupaika (vrd. Wahrig 2011, 534). Genfi pagulasseisundi konventsioon Rahvusvahelises õiguses eristatakse inimesi, kes on […]
Mõiste feminism kirjeldab a) „liikumist, mis propageerib poliitilis-praktilisi meetmeid naiste eluvõimaluste parandamiseks ( naisliikumine, emantsipatsioon), ja b) teoreetilis-teaduslikke püüdlusi tajuda ja ületada naissoo diskrimineerimist kui takistust […]
Terminit eksootika võib leida nii sotsioloogias, kirjanduses ja kunstis kui ka keeleteaduses. Nii sotsioloogias kui ka kirjanduses ja kunstis viitab mõiste eksootilisus „ilmsele suhtumisele võõrasse“ (von […]