Feminism

Mõiste feminism kirjeldab a) „liikumist, mis propageerib poliitilis-praktilisi meetmeid naiste eluvõimaluste parandamiseks ( naisliikumine, emantsipatsioon), ja b) teoreetilis-teaduslikke püüdlusi tajuda ja ületada naissoo diskrimineerimist kui takistust teaduslikele (ja praktilistele) teadmistele“ (Bundeszentrale für politische Bildung o.J.).

Naiste positsiooni põhimõttelist muutust oodatakse nii eluolukordade, sotsiaalsete rollide kui ka naiste alluvust kontseptualiseerivate struktuuride ja protsesside kohandamisega (vt Thiessen 2008, 38).

Naiste liikumise ajalooline taust

Ajalooliselt iseloomustab feminism liikumist, mis oli poliitiliselt ja sotsiaalselt kujundatud ja propageeris teoreetilist suunitlust. 18. ja 19. sajandil kujunesid naisliikumised välja eelnevatest liikumistest, mis olid ühiskonnakriitilised ja domineerivaid ning mille eesmärk oli luua naistele võrdsed kodanikuõigused, mis kehtisid juba ka meestele, muu hulgas ka reproduktsiooni valdkonnas (vrd Müller 2013, 132, 134). Erinevate feministlike liikumiste hulka kuuluvad näiteks liberaalne feminism, ökofeminism ja mustanahaline feminism (vrd. Thiessen 2008, 38).

Enne nende liikumiste tekkimist olid feministlikud lähenemised kirjandusväljal juba esindatud muu hulgas Simone de Beauvoir, Mary Wollstonecraft ja Virginia Woolf. Elaine Showalter nimetab kronoloogiliselt kolm naiskirjanduse faasi: 1. Feministlik faas (1840-1880), kus jäljendati meeste esteetilisi norme ja standardeid, 2. Feministlik faas (1880-1920), kus sageli propageeriti radikaalseid ja separatistlikke seisukohti, ja 3. Naisfaas (1920 kuni tänapäevani), mis keskendub eelkõige naiste kirjutamisele ja kogemustele (vrd. Barry 2009, 116, 118). Judith Butler on praegu autor, kes tegeleb eelkõige sooga (vrd. Barry 2009, 139; Thiessen 2008, 41).

Olulisemate liikumiste hulka kuuluvad kaks 1960/70ndate aastate naisliikumist, milles naised esitasid nõudmisi eelkõige seksuaalsuse ja rahvastikupoliitika valdkonnas (vrd. Barry 2009, 116f.; Müller 2013, 131). Üldiselt oli nende poolt tehtav tasustamata töö samuti oluline teema alates Prantsuse revolutsioonist kuni endise DDR-i liikumisteni. 19. sajandi teisel poolel tekkis naiste vahel lõhe, sest nõudmised olid seotud nende (abikaasa) meeste vastava klassiga, nii et proletaarne ja kodanlik naine olid omavahel vastuolus ja pidid end mõnel juhul taas oma meestele allutama (vrd. Müller 2013, 131f.).

20. sajandi teine pool oli seevastu taas tugevalt orienteeritud esimesele naisliikumisele. Feminism oli seotud sotsialismiga ning eraldudes meestest, otsis ta oma kultuuri nii poliitilises sfääris kui ka teaduses. Hoolimata vahepealsetest edusammudest DDRis, nagu näiteks abordi tegemise lubamine, jäid naised siiski suuresti tagaplaanile (vt Müller 2013, 133).

Feminism akadeemilises ja kaasaegses diskursuses

Feministlik kriitika on „spetsiifiline poliitiline diskursus: kriitika ja teoreetiline praktika, mis on pühendunud võitlusele patriarhaadi ja seksismi vastu“ (Moi 1989, 117). „Feminismi“ asemel tuleks aga pigem rääkida „feminismidest“, sest erinevate liikumiste mured on väga erinevad – kuigi vastastikune vahetus, aga ka mõjutamine on toimunud ja toimub jätkuvalt (vt Lenz 2018).

Vaatamata arvukatele lähenemisviisidele saab neid koondada sarnase arusaama alusel soost ja ühiskonnast. Eristada võib struktuurifeminisme, mis keskenduvad soolisele ebavõrdsusele ja võimusuhetele, ja institutsionaalseid feminisme, mis keskenduvad pigem pragmaatilistele reformidele ja struktuurimuutustele. Täiendavad alamkategooriad on diskursiivsed feminismid, mis keskenduvad sellele, kuidas sookujutlusi kultuuriliselt luuakse ja levitatakse, ning queer-feminismid, mis käsitlevad seksuaalset ja kehalist mitmekesisust ja nõuavad selle tunnustamist. (vt Lenz 2018).

Lisaks feminismidele ja naisliikumisele tuleb eelkõige akadeemilises kontekstis eristada soouuringuid, mis on interdistsiplinaarne teadusdistsipliin, mis uurib kriitiliselt kultuurilisi ja sotsiaalseid tingimusi sooperspektiivist, tuginedes teaduslikele teooriatele ja meetoditele (vrd. Lenz 2018).

Feminismil on oluline roll ka praegustes ühiskondlikes diskursustes. Eriti tähelepanuväärne ja tänaseni aktuaalne on 2006. aastal USA-ameerika aktivisti Tarana Burke’i poolt algatatud MeToo-liikumine, mis sai populaarseks alles 2017. aastal Alyssa Milanose #MeToo säutsu kaudu. Ta kutsub inimesi üles jagama seda hashtag’i, kui nad on sarnaselt temaga juba sattunud seksualiseeritud vägivalla ohvriks (vt Martini 2020, 1). „Oma põhiolemuselt […] [#MeToo arutelu] puudutab naiste soovi määrata oma keha ja seksuaalsust“ (Lenz 2018).

K. Rowling algatas 2019. aasta lõpus järjekordse vastuolulise arutelu säutsuga, milles ta toetas Briti teadlast Maya Forstaterit, kes oli varem kuulutanud, et bioloogilist sugu ei saa muuta (vrd. Steiner 2019). See tõi esile kriitikat transseksuaalide kogukonna poolt (vrd Hanfeld 2020), J. K. Rowling aga rõhutab, et ta kaitseb nii naiste, meeste, homo- ja heteroseksuaalide kui ka transseksuaalide õigusi (vrd Rowling 2020).

Kirjandus

Barry, Peter (2009): Algav teooria. Sissejuhatus kirjandus- ja kultuuriteooriasse.

Peter Barry ja Helen Carr (toim.). 3. trükk. Manchester ja New York: Manchester University Press.

Bundeszentrale für politische Bildung (n.d.): Feminismus. Federal Agency for Civic Education. https://www.bpb.de/nachschlagen/lexika/politiklexikon/17484/feminismus [18.09.2020].

Hanfeld, Michael (2020): J. K. Rowling astub vastu vaidlusele transseksuaalsete ideede üle. FAZ.NET.https://www.faz.net/aktuell/feuilleton/debatten/j-k-rowling-legt-im-streit-um-transgender-vorstellungen-nach-16810240.html#void [19.09.2020].

Lenz, Ilse (2018): Hoolekandetööst #MeToo-ni. Aktuaalsed feministlikud probleemid ja arutelud Saksamaal. Federal Agency for Civic Education. bpb.de/apuz/267940/von-der-sorgearbeit-bis-metoo-aktuelle-feministische-themen-und-debatten-in-deutschland?p=all [19.09.2020].

Martini, Franziska (2020): Kes on #MeToo? Võrgustikuanalüütiline uurimine (anti)feministliku protesti kohta Twitteris….. Meedia- ja kommunikatsiooniuuringud 3 (68): 255.

Moi, Toril (1989): Feministlik, naiselik, naiselik. In: The Feminist Reader. Essays in Gender and the Politics of Literary Criticism. Catherine Belsey ja Jane Moore (toim.). New York: Basil Blackwell, 117-32.

Müller, Ursula G.T. (2013): Poliitiline kodu feminismile – pool maailma vasakpoolsetele. Feminismi poliitiline asukoht. Wiesbaden: Springer VS.

Rowling, Joanne K. (2020): J. K. Rowling kirjutab oma põhjustest, miks ta räägib soolise võrdõiguslikkuse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. J.K. ROWLING. https://www.jkrowling.com/opinions/j-k-rowling-writes-about-her-reasons-for-speaking-out-on-sex-and-gender-issues/ [19.09.2020].

Steiner, Noëlle. (2019): J. K. Rowling teenib soolise säutsu pärast shitstormi. Nau media. https://www.nau.ch/people/welt/jk-rowling-erntet-shitstorm-wegen-geschlechter-tweet-65631793 [19.09.2020].

Thiessen, Barbara (2008): Feminism: erinevused ja vastuolud. In: Handbook of Women’s and Gender Studies. Teooriad, meetodid, empiirika. Ruth Becker ja Beate

Kortendiek (toim.). 2nd ed. and updated. Väljaanne. Wiesbaden: VS Verlag für Sozialwissenschaften, 37-44.