Eksootika

Terminit eksootika võib leida nii sotsioloogias, kirjanduses ja kunstis kui ka keeleteaduses. Nii sotsioloogias kui ka kirjanduses ja kunstis viitab mõiste eksootilisus „ilmsele suhtumisele võõrasse“ (von Beyme 2008, lk 8), eriti võõraste kultuuride suhtes. Sõna tuleneb kreekakeelsest omadussõnast exotikós ja tähendab „võõras“, „võõras“ (Kuske/Czerny 1999, lk 616).

Postkoloniaalsed uuringud

Terminit kasutati esimest korda 1599. aastal, nagu näitavad postkoloniaalsed uuringud (von Beyme 2008, lk 7). Põhiline on see, et vastavaid teisi kultuure tajutakse „kaugena – olgu see siis ajaliselt, ruumiliselt või sotsiaalselt – ja oma kultuurist erinevana“ (Kuske/Czerny 1999, lk 616). Ühest küljest on see suhtumine seotud „oma kultuuri piiritlemisega väidetavalt võõrast kultuurist“ (ibid.). Teisest küljest vaadeldakse teist kultuuri individuaalsest vaatenurgast. Nii kajastatakse vastavat „oma tegelikkust, […] soove ja unistusi ning ka ebaõnnestumisi, mida vastav ühiskond oma liikmetelt nõuab“. (ibid.)

Stereotüpiseerimine

Tavaliselt võetakse arvesse ja rõhutatakse ainult võõra kultuuri eripärasid, näiteks „palmipuud, liivarannad, rahvast tulvil basaarid, pearätti kandvad naised või „habemetega fanaatikud““ (ibid.). Stereotüpiseerimise tõttu ei võimaldata erapooletut ligipääsu teisele kultuurile ning ei toimu intensiivset kaasamist ega isegi refleksiooni.

Ajalooliselt oli Euroopa eksootika eriti oluline oma etnotsentrilises vormis. Siin oli see tihedalt seotud kolonialismiga. Euroopa ülemvõimu õigustuseks oli see, et nad olid väidetavalt „kultuuriliselt kõrgemal ühiskonna arengutasemel“ (ibid., lk. 617).

Ambivalentsus

Mõistet iseloomustab ambivalentsus. Sest ühest küljest hõlmab see „positiivset külge, mis seisneb võõraste vaimustuses, mis tekitas mõistmist ja sümpaatiat“ (von Beyme 2008, lk 7). Teisest küljest on olemas eelkõige „eelarvamuste, eurotsentrismi, imperialismi, rassismi ja seksismi negatiivne külg“ (ibid.).

Ajalooline areng

Von Beyme jagab eksootika ajaloolised etapid kokku neljaks arenguetapiks: premodernism, imperialism, klassikaline modernism ja postmodernism. (ibid., lk 9f.) „Fanatismil eksootikast on pikk ajalugu ja see arenes äärmiselt hierarhilisest arusaamast teiste kontinentide „võõraste“ suhtes kuni võrdsuse kontseptsioonini, mis nägi ette isegi kultuuride hübriidistumist ja kreoliseerumist.“ (ibid., lk 9f.). (ibid., lk 7)

Suhtlemine oma

Võõraga tegelemine võib samal ajal hõlmata ka tegelemist „omadega, oma vajaduste ja oludega“ (Maschke 1996, lk 9). Maschke sõnul võib teistest kultuuridest õppimise võimet ja tahet näha kui oma silmaringi positiivset avardumist, mille kaudu „saab reflekteerida oma isiklikke ja sotsiaalseid korrastusmustreid“ (ibid.). „Otsitakse alternatiivseid kultuurivõimalusi, st teisi maailmakäsitlusi, väärtusi, hoiakuid või teisi sotsiaalse käitumise, suhete ja korralduse vorme. Sageli kogeb võõras ümberhindamist ja omandab selle käigus rollimudeli iseloomu.“ (ibid.)

Keeleteadus

Keeleteaduses tähistab mõiste eksootika sõna laenamist. See laenatud sõna tähistab doonorkeeles „asju ja harjumusi“ (Schmöe 2016, lk 192), mis on sellele kultuurile iseloomulikud ja „ei kuulu vastuvõtva keele kultuuritraditsiooni“ (ibid.). Nende eksootikate kasutamisel on oluline seos päritolukultuurile iseloomuliku asjaga. Näidetena võib tuua malai sõna sarong, mis saksa keeles tähendab puusseelikut, samuti vene sõna balalaika või inglise keeles cowboy (ibid.).

Niipea, kui võõras asi või harjumus on inkorporeeritud vastuvõtva keele keelesüsteemi, ei ole mõiste eksootika enam asjakohane. Selle näiteks on soome sõna sauna saksa keeles. (Vrd. ibid.)

Kirjandus

Schmöe, Friederike (2016): Exotismus. In: Helmut Glück u. Michael Rödel (toim.): Metzler Lexikon Sprache, 5. trükk. Stuttgart: J. B. Metzler, lk 192.

Kuske, Silvia ja Astrid Czerny (1999): Orientalism/eksootika. In: Christoph Auffarth, Jutta Bernard, Hubert Mohr jt (toim.): Metzler Lexikon Religion. Stuttgart: J. B. Metzler, lk. 616 – 619. Elektrooniline allikas kättesaadav aadressil: https://doi.org/10.1007/978-3-476-03703-9_197.

Maschke, Annegret (1996): Eksootika või kultuuridevaheline õppimine. Etnoloogilised perspektiivid New Age’i ja psühhoteraapia kohta. Toim. rahvusvaheline võrdleva kultuuriteraapia uurimise instituut. Berlin: VWB Verlag für Wissenschaft und Bildung. (= Research Reports on Transcultural Medicine and Psychotherapy, vol. 3).

von Beyme, Klaus (2008): The Fascination of the Exotic. Eksootika, rassism ja seksism kunstis. München: Wilhelm Fink.