Põgenemine

Põgenemine kirjeldab põgenemist ebameeldivaks või ähvardavaks peetavast elusituatsioonist, milles otsitakse kaitset või varjupaika (vrd. Wahrig 2011, 534).

Genfi pagulasseisundi konventsioon

Rahvusvahelises õiguses eristatakse inimesi, kes on sunnitud põgenema kindlaksmääratud välismõjude tõttu, ja inimesi, kes lahkuvad oma kodumaalt omal soovil, et otsida paremaid eluväljavaateid. Genfi pagulasseisundi konventsiooni artikli 1A kohaselt peetakse pagulaseks isikut, kes „viibib väljaspool riiki, kuna tal on põhjendatud hirm, et teda võidakse taga kiusata rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu“ (UNHCR 2017, 2). Üle 120 riigi tunnustab seda konventsiooni määratlust kohaldatava rahvusvahelise õigusena.

Sõda ja tagakiusamine

Inimesed lahkuvad oma kodudest väga erinevatel põhjustel. Peamine põgenemise põhjus on sõda ja tagakiusamine. Enamasti on tegemist riigisiseste kodusõdadega, kus vägivaldselt peetakse võimupoliitilisi konflikte keskvalitsuse ja relvastatud opositsiooni või rivaalitsevate miilitsate vahel. Viimastel aastakümnetel on miljonid inimesed kogu maailmas selliste sõdade eest põgenenud või etnilise vähemusena ümber asustatud. Need sõjad erinevad klassikalistest sõdadest. Uued sõjad toimuvad riigi siseste elanikkonnarühmade vahel. Erinevalt sõdadest, mille eesmärk on vastase armee võitmine, on uued sõjad otseselt suunatud tsiviilelanikkonna vastu. „Kuigi neis […] on mõjutatud ainult üks riik, põhjustavad nad sageli piiriüleseid põgenikevooge“ (Heintze 1999, 59).

Vaesus ja nälg kui põgenemise põhjus

Lisaks peetakse vaesust, eriti massilist vaesust, põgenemise struktuurseks põhjuseks. Selles kontekstis mängib nälg suurt rolli. Kuigi maailmas on piisavalt toitu kogu elanikkonna toitmiseks, sureb üha rohkem inimesi toitumisega seotud haigustesse. Vaesuspõgenikud on inimesed, „kes põgenevad või asuvad paremate elutingimuste otsingule riikide või piirkondade majandusliku allakäigu tõttu“ (Eid 1999, 70). Reeglina toimub vaesuse eest põgenemine mitmes etapis. Kõigepealt lahkuvad inimesed oma esivanemate kodudest, mis pakuvad neile ebapiisavaid elamisvõimalusi või ei paku neid üldse. Seejärel kolivad nad lähimasse linna oma kodumaal. Seejärel liiguvad nad edasi naaberlinnadesse, naaberriikidesse ja teistesse lõunapoolsetesse piirkondadesse. Kui neile ei pakuta elu kindlustavaid väljavaateid, otsivad nad töö ja rahaliste elatusvahendite otsimiseks varjupaika põhjapoolsetest riikidest (vt Eid 1999, 70).

Rahvastiku kasv kui põgenemise põhjus

Teine põgenemise põhjus on ülemaailmne rahvastiku kasv, mis toob kaasa elutingimuste halvenemise. Kuigi mõnes lääne tööstusriigis on rahvastikutihedus suurem kui mõnes arengumaal, on rahvastiku kasv eriti arengumaadele suureks probleemiks. Võrreldes nende rahvastikutihedusega on neil liiga vähe ressursse, et elada väärikalt (vt Eid 1999, 76).

Inimõiguste rikkumine

Universaalsed inimõigused hõlmavad õigust elu austamisele, orjuse, orjastamise ja piinamise keeldu, kaitset meelevaldse vabaduse võtmise eest ning rassilise ja usulise diskrimineerimise keeldu (vt Maier-Borst 1999, 97). Nende inimõiguste rikkumine viib inimesed sageli selleni, et nad otsivad turvalisust teistest valdkondadest.

Keskkonnapõgenikud

Lisaks sõjale ja tagakiusamisele, näljale ja vaesusele ning inimõiguste rikkumisele peetakse üheks põgenemise põhjuseks ka keskkonnaseisundi halvenemist. Liigne keskkonnareostus võib muuta mõjutatud piirkonnad viljelemiseks kõlbmatuks või isegi elamiskõlbmatuks. Tshernobõli (Ukraina) tuumareaktori nüüdseks suures osas mahajäetud ümbrus on kõige tuntum näide. Kuid ka pestitsiidijäägid või saasteainete ladestumine võivad muuta riigi elamiskõlbmatuks. Palju rohkem keskkonnapõgenikke tekitab keskkonna hiiliv lagunemine, mis käib käsikäes loodusvarade kasutamise takistamisega. Inimtegevusest tingitud loodusõnnetused, nagu kliimamuutused, võivad samuti muuta piirkonnad elamiskõlbmatuks, nii et põgenemine on sageli ainus lahendus (vt Biermann 1999, 87 jj).

Kirjandus

Biermann, Frank (1999): Stirbt die Natur, flieht der Mensch. Keskkonna hävitamine kui põgenemise põhjus. In: Hutter, Franz-Joseph/ Mihr, Anja/ Tessmar, Carsten (eds.): Menschen auf der Flucht. Opladen: Leske + Budrich, 87-95.

Eid, Uschi (1999): Vaesus, nälg, ülerahvastatus. In: Hutter, Franz-Joseph/ Mihr, Anja/ Tessmar, Carsten (eds.): Menschen auf der Flucht. Opladen: Leske + Budrich, 69-86.

Heintze, Hans-Joachim (1999): Kriege, Flucht Vertreibung. In: Hutter, Franz-Joseph/ Mihr, Anja/ Tessmar, Carsten (eds.): Menschen auf der Flucht. Opladen: Leske + Budrich, 59-68.

Maier-Borst, Michael (1999): Inimõiguste rikkumine kui põgenemise põhjus. In: Hutter, Franz- Joseph/ Mihr, Anja/ Tessmar, Carsten (eds.): Menschen auf der Flucht. Opladen: Leske + Budrich, 97-112.

UNHCR (2017): 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon. 31. jaanuari 1967. aasta protokoll pagulasseisundi kohta: https://www.uno- fluechtlingshilfe.de/uploads/media/GFK_Pocket_2015_01.pdf [26.03.2020].

Wahrig, Gerhard (2011): Wahrig Deutsches Wörterbuch. 9. trükk. Gütersloh/ München: Wissen Media.