Kodumaa

Kodu moodustab „pimestava, kultuurilise nähtuse, mis kannab endas tähenduskihti paljudest sajanditest“ (Kazal 2005, 61). Terminil on oma kasutuse tõttu keerulised konnotatsioonid (vt Kühne/ Schönwald 2015, 101-104). See arenes välja vanasaksa sõnast heimuoti ja tähistab „maa, riigi osa või koht, kus keegi on [sündinud ja] üles kasvanud või kus ta tunneb end alalise elukoha kaudu koduselt“ (Duden online) inimeste ja territoriaalse ala või seal valitsevate väärtuste ja normide vahelise suhte kohta (vrd. Kühne/ Schönwald 2015, 101-106).

Termini ajaloolise arengu kohta

Viidates ajaloolisele kontekstile, on Kühne ja Schönwaldi jaoks „Heimat, eriti 20. sajandi tagasivaates, sugugi mitte kahjutu mõiste“ (Kühne/ Schönwald 2015, 104). Sellega seoses väidab Lobensommer, et mõiste kasutamine „1945. aastast kuni 1970. aastate keskpaigani meelelahutuskirjanduses oli peamiselt nostalgilise mälestuse, kättesaamatu utoopia tähenduses, mis loobus poliitilistest konnotatsioonidest“ (Lobensommer 2010, 75-76). Siinkohal viitab ta sellistele autoritele nagu Siegfried Lenz ja Günter Grass (vt Lobensommer 2010, 75-76).

Kuni 1959. aastani väga kitsas kodukoha määratlus seoses kohaliku piirkonna ja seal valitsevate vaadete ja traditsioonidega asendus mitme koha või suurema piirkonna piiritlemisega (vt Lobensommer 2010, 75). See areng, mille käigus eemalduti tugevalt piiritlevast kodukoha mõistest, jätkus pidevalt. Pazarkaya sõnul on 1986. aastal „kodu […] [leitud] iseendas, mis viib kodu internaliseerimiseni, subjektiviseerumiseni, mis võib pidevalt luua uusi kodusid läbi sõprade, positiivsete tunnete omandamise“ (Lobensommer 2010, 79).

Kodu globaliseerunud maailmas

Tänapäeva maailmas kogeb kodu mõiste renessanssi seoses üha tugevneva globaliseerumisega ja sellega kaasneva „paljude inimeste elumaailmade detsentraliseerimisega“ (Kühne/ Schönwald 2015, 101-106) seoses sooviga „ümberpaikneda“ (Kühne/ Schönwald 2015, 101-106) tuttavas elumaailmas. Seda terminit kasutatakse sageli „piirkondliku identiteedi“ sünonüümina (Kühne/ Schönwald 2015, 101-106). See kajastub muu hulgas sotsiaalses mõõtmes perekonna ja sõpruskonna näol, kus on „vaieldamatult aktsepteeritud rollide, väärtuste ja normide kogum“ (Kühne/ Schönwald 2015, 101-106), mille tulemuseks on paljudel juhtudel ka teiste inimeste ja/või kultuuride tõrjutuse ja marginaliseerimise mõõde.

Täiendavad aspektid selles kontekstis on aeg („oma mineviku romantiseeriv meenutamine“) (Kühne/ Schönwald 2015, 101-106) ning koha mõõtmed „maastiku kui loodus- ja kultuurmaastiku“ (Schreiber 2012, 3) ja „dekompleksistumise“ (Kühne/ Schönwald 2015, 101-106) näol.

Kodumaa ja ränne

Rände taustal annab kodumaa mõiste põhjust vastuoluliseks (kodumaa)aruteluks, sest paljud „põlisrahvad“ kardavad kultuuri ja seega oma väärtuste korseti võimekaotust (vt Kühne/ Schönwald 2015, 101-106). Nad määratlevad väidetavalt „õiget“ kultuuri ja seega ühiskonda kuulumist „õige“ murde, „õige“ rahvuse (mida dokumenteerib esivanemate kohalikkus), heteroseksuaalsuse, „õige“ religiooni, samuti kohalike ja piirkondlike traditsioonide praktiseerimise (mitte nende kohta käivate kognitiivsete teadmiste!) kaudu.“ (Kühne/ Schönwald 2015, 101-106).

Kirjandus

Dudenredaktion (o. J.): „Heimat“ auf Duden online. https://www.duden.de/rechtschreibung/Heimat [25.06.2018].

Kazal, Irene (2005): „Sozialistische Heimat DDR. Maastik, rahvus ja klass 1950. aastate kodumaa debatis. In: Kazal, I./ Voigt, A./ Weil, A./ Zutz, A. (eds.): Kulturen der Landschaft. Kultuurimaastiku ideed traditsiooni ja moderniseerimise vahel. Berlin, 59-80.

Kühne, Olaf/ Schönwald, Antje: Identität, Heimat sowie In- und Exklusion: Aspekte der sozialen Konstruktion von Eigenem und Fremdem als Herausforderung des Migrationszeitalters. https://www.econstor.eu/bitstream/10419/111036/1/ab_013_08.pdf [25.6.2018].

Lobensommer, Andrea (2010): The Search for Home. Katseid kodukäsitlustele proosatekstides aastatel 1989-2001. München: Diss. masch.

Schreiber, Wilfried E. (2012): Heimat verorten: Heimat aus der Sicht eines Geographen – In: Neue Didaktik 1, lk. 1-6. https://www.pedocs.de/volltexte/2015/10068/pdf/NeueDidaktik_1_2012_Schreiber_Heimat_verorten.pdf [25.06.2018].