Heterogeensus

Heterogeensuse mõistet ei saa selgelt määratleda. Wittig mainib sünonüüme nagu Verschiedenartigkeit, Diversität, Andersartigkeit ja Ungleichheit (vt Wittig 2014, 14). Schönhuthi veebipõhises kultuurisõnastikus mõistetakse heterogeensuse all „mitmekesisuse väljendust“. Huvitav tundub Prengeli lähenemine, mis määratleb heterogeensust kolmel tähendustasandil, nimelt erinevuse, muutlikkuse ja määramatusena (vrd. Prengel 2005, 21).

Heterogeensus vs. homogeensus

Heterogeensust võib vaadelda kui homogeensuse vastandit. Kui midagi kirjeldatakse kui homogeenset üksust, esitatakse see „väga ühtlastest komponentidest koosnevana ja terviklikuna“ (Krossa 2018, 53).

Nomen heterogeensus on tuletis omadussõnast heterogeenne, mis on pärit kreekakeelsest sõnast heterogenḗs, mis tähendab „eri liiki, sugukonda, eri grammatilist sugu, erinevalt koosnev“ (DWDS 2018).

Sotsioloogiline lähenemine

Krossa defineerib mõistet sotsioloogilisest vaatenurgast: „Erinevalt homogeensuse käsitlusest on siis aluseks eelkõige eeldus, et koht ja ruum on üha vähem või üldse mitte enam kongruentsed“ (Krossa 2018, 67).

Sotsiaalne ja ruumiline kattuvad,

– kui ühes geograafilises kohas eksisteerivad korraga ja paralleelselt kuhjatud sotsiaalsed ruumid või

– kui sotsiaalne ruum ulatub rohkem kui ühte kohta (vt Krossa 2018, 67).

Krossa tugineb ka poola kultuuriteoreetiku Zygmunt Baumani töödele, kes käsitleb „vedelat modernsust“. Ta kannab oma ühiskonnakontseptsioonile üle ka oleviku, kus ei oleks enam mingeid ettemääratud mustreid. Ta distantseerib seda rahvusriigi traditsioonilisest raamistikust ja võtab voolavuse metafoori abil põhimõtteliselt kasutusele erinevuse mõiste. Ta analüüsib praeguseid ühiskonnavormide mustreid, lähtudes sellest, et indiviid võib samaaegselt ja muutlikult tunda kuuluvust mitmesse sotsiaalsesse gruppi. Krossa mainib teooriaid, mis on seadnud üksikisiku esiplaanile – üksikisik aga areneb pinnapealsuseks. See võib tähendada ka seda, et üha olulisemaks muutub paljude identiteetide kultiveerimine (vt Krossa 2018, 73 f.).

Homogeensus ja heterogeensus tasakaalus?

Krossa sõnul on erinevusuuringud edukad, kui need viitavad mikrotasanditele, kuid muutuvad problemaatiliseks, kui mõisteid tahetakse teoretiseerida makrotasandil (vrd. Krossa 2018, 68). Ta kirjutab kahe mõiste kooseksisteerimise arengust tänapäeva sotsioloogias: „Üldiselt näitab sotsioloogia praeguste suundumuste vaatlemine, et homogeensuse ja heterogeensuse vahelise tasakaalu (või õigemini: tasakaalustamatuse) fookus on nihkunud, eelduse suunas, et heterogeensuse problemaatika on tänapäeval olulisem, pakilisem.“ (Krossa 2018, 68)

Seda nähtust selgitades ütleb ta: „Paljud autorid liialdavad nüüd seda aspekti [homogeensuse], kuulutades heterogeensuse tänapäeva ühiskonna domineerivaks, kui mitte ainukeseks oluliseks tunnuseks“ (Krossa 2018, 68). Selle tagajärjel tõdeb ta muu hulgas, et ühiskonna teema uurijad seavad kahtluse alla ühiskonna enda mõiste ja leiavad, et see on asendunud erinevuse mõistega (vt Krossa 2018, 68).

Samas viib uurimine ka lihtsustamiseni, sest homogeensust ja heterogeensust käsitletakse vaid vastanditena, kuid ei kirjeldata koos. See toob kaasa pöördumise – selleks, et vältida heterogeensuse „liiga palju“, rõhutatakse homogeensust üle. Seda võib näha näiteks sisserände- ja rändedebattides.

„Heterogeensus“ viitab erinevusele või mitmekesisusele grupi või süsteemi sees. Siin on mõned näited:

1. kultuuriline heterogeensus: linn, kus on palju erinevaid rahvusrühmi, kes räägivad erinevaid keeli ja kellel on erinevad kultuuritraditsioonid.
2. vanuseline heterogeensus: kool, mille õpilased on eri vanuses, algklassidest kuni keskkoolideni.
3. sooline heterogeensus: töökeskkond, kus mehed ja naised töötavad erinevates osakondades või rollides.
4. võimete heterogeensus: klass, kus on erinevate võimetega õpilasi, sealhulgas erivajadustega või kõrgema akadeemilise võimekusega õpilasi.
5. geograafiline heterogeensus: riik, kus on erinevad piirkonnad, millel on erinevad geograafilised, klimaatilised ja majanduslikud tingimused.
6. keeleline heterogeensus: kool, kus osa õpilasi räägib muud keelt kui õppekeel.
7. usuline heterogeensus: kogukond, mille liikmed on erinevate usuliste veendumuste ja tavade esindajad.

Kirjandus

Saksa keele digitaalne sõnaraamat (DWDS). https://www.dwds.de/wb/heterogen [19.06.18].

Krossa, Anne Sophie (2018): Ühiskond. Mõtisklusi sotsioloogia põhikontseptsiooni üle. Wiesbaden: Springer.

Prengel, Annedore (2005): Heterogeensus hariduses – ülevaade ja väljavaated. In: Bräu, Karin/ Schwerdt, Ulrich (eds.): Heterogenität als Chance. Vom produktiven Umgang mit Gleichheit und Differenz in der Schule. Münster: LIT, 19-35.

Schönhuth, Michael: kulturglossar.de. http://www.kulturglossar.de/html/h-begriffe.html [19.06.2018].

Wittig, Marietta-Titine Ve (2014): Heterogeensus – koormus või pedagoogiline väljakutse? Uurimus Berliini riigile kuuluvate Berliini kutsekoolide õpetajatüüpide kohta ärinduse ja halduse kutsealal seoses õpilaste erinevustega tegelemisega. Berliin.