„Leitkultur“ (yönlendirici kültür) terimi entegrasyona ilişkin siyasi tartışmalar sırasında ortaya çıkmıştır (Novak, 2006, 17). Bu terim 1996 yılında siyaset bilimci Bassam Tibi tarafından ortaya atılmıĢtır. Tibi’ye […]
Pojem „Leitkultur“ (vůdčí kultura) vznikl v průběhu politických debat o integraci (Novak, 2006, 17). V roce 1996 jej zavedl politolog Bassam Tibi. Podle Tibiho vychází evropská […]
El término „Leitkultur“ (cultura orientadora) surgió en el curso de los debates políticos sobre la integración (Novak, 2006, 17). Fue introducido en 1996 por el politólogo […]
Izraz „Leitkultur“ (vodilna kultura) se je pojavil v političnih razpravah o integraciji (Novak, 2006, 17). Leta 1996 ga je uvedel politolog Bassam Tibi. Po Tibijevem mnenju […]
Pojem „Leitkultur“ (usmerňujúca kultúra) vznikol v priebehu politických diskusií o integrácii (Novak, 2006, 17). V roku 1996 ho zaviedol politológ Bassam Tibi. Podľa Tibiho je európska […]
Begreppet „Leitkultur“ (vägledande kultur) uppstod i samband med politiska debatter om integration (Novak, 2006, 17). Den introducerades 1996 av statsvetaren Bassam Tibi. Enligt Tibi är den […]
Kultuurimimikri kirjeldab sisserändajate osalist, pealiskaudset kohanemist uue kultuurikeskkonnaga, et vältida negatiivseid stigmasid ja sellega seotud ohte. Esialgsetest kultuurimõjudest ei loobuta, nagu assimilatsiooni puhul, vaid neid „maskeeritakse“ […]
Kultuur on ühiskonna intellektuaalsete ja kunstiliste saavutuste kogum (vrd. Wahrig 2009, 638). Antropoloogiline kultuuri mõiste hõlmab ühiskonna kollektiivsete taju-, mõtte- ja tegevusmustrite kogumit. Hofstede mõistab seda […]
Mõiste „kultuuriline omastamine“ kirjeldab kõige laiemas mõttes sellise kultuurilise aspekti aktsepteerimist, mis ei kuulu oma kultuuri. Kultuuriline omastamine on eriti huvitav, sest kultuuriliste vaidluste alused ilmnevad […]
Mõiste „pädevus“ tuleneb ladinakeelsest sõnast competentia „sobivus“. Kultuuridevaheline pädevus (ladina inter „vahel“) tähendab, et erineva kultuuritaustaga inimestel õnnestub edukalt suhelda ja koos tegutseda. Sõna kultuur tuleneb […]
Kultuuridevaheline kommunikatsioon viitab „keeleliste koodide abil toimuvale inimestevahelisele suhtlusele eri rühmade või kultuuride liikmete vahel“ ja koosneb terminist interkultuurilisus, mis on „filosoofiline ja kultuuriteaduslik mõiste […] […]
Teadlaste määratlused ja UNESCO määratlus Kultuuri mõiste kohta on arvukalt, mõnikord väga erinevaid määratlusi, nagu on näha järgnevast: 1. „Kultuur on kollektiivne meelte programmeerimine, mis eristab […]
Kehakeel on kõikehõlmav nähtus. Ühest küljest püüame me teiste kehakeelt „lugeda“ ja tõlgendada; teisest küljest teevad teised meiega sama. Kultuuridevahelises suhtluses on kehakeel eriti oluline. Mis […]
Vastukorrigeerimine kirjeldab vastupidiseid kohandusi kultuuridevahelise suhtluse kontekstis. Näited Saksa-hiina kontaktis võib juhtuda, et hiinlased suhtlevad rõhutatult otse, et kohaneda (eeldatavalt) saksa vestluskultuuriga (stereotüüpsete arusaamade kohaselt). Saksa […]
Kolonialism on ajalooline tava, mis viitab riigi või territooriumi poliitilisele, majanduslikule ja kultuurilisele kontrollile võõrvõimu poolt. Üldiselt viitab see mõiste Euroopa võimude laienemisele teistele kontinentidele ja […]