Väärtused

Väärtuste juhend. Väärtused on identiteedi kujundavad. „Sest selleks, et vabatahtlikult ja vabalt tunnustada ja aktsepteerida võõraid väärtusi, peavad olema omad. (Schopenhauer 1819)

Väärtusi võib mõista kui veendumusi või suuniseid. Kommunikatsiooniteadlase ja psühholoogi Gerhard Maletzke sõnul „[väärtushoiakud] on meie mõtlemise, kogemise, tegutsemise aluseks […]. Need orientatsioonid kanduvad sotsialiseerumisprotsessis põlvest põlve edasi, kusjuures muutused on sotsiaalsete muutuste kontekstis täiesti võimalikud.“ (Maletzke 1996, 80)

Kultuurilised struktuurilised tunnused

Väärtused toimivad sidusa võrgustikuna, millele tuleb orienteeruda. Erinevus seisneb vastava kultuuri individuaalses kaalutluses (vt Maletzke 1996, 80). Lisaks kirjeldab Maletzke oma teoses „Intercultural Communication“ väärtusorientatsioone kui „kultuurilist struktuurilist tunnust [millest] inimesed saavad teadlikuks alles siis, kui nad kohtuvad teistest kultuuridest pärit inimestega, kellel on oma väärtusorientatsioonid“. (Maletzke 1996, 80) Seda täiendades võtab kultuuriteadlane Edith Broszinsky-Schwabe väärtused kokku kui „ideed individuaalse või ühiskondliku elu eesmärkidest [mis] käivitavad hoiakuid, tegevusi ja plaane“. (Broszinsky-Schwabe 2011, 177).

Lutz H. Eckensberger toob oma artiklis „Väärtused ja moraal“ välja, et väärtuskäsitlusi saab seletada arengupsühholoogia seisukohalt. Juba Jean „Piaget (1954) näitab teravas analüüsis tunnetuste, emotsioonide ja hinnangute vahelise seose kohta, et need viitavad üksteisele arengupsühholoogia mõttes. […] Operatiivne pöörduvus (‚konkreetsed operatsioonidʻ) teeb võimalikuks normatiivsed tunded ja toitub neist; see vastab väärtussisule.“ (Eckensberger 2007, 511)

Muutuvad väärtused

Maletzke sõnul on väärtusorientatsioonid küll üldiselt püsivad, kuid ta märgib siiski, et sarnaselt kultuuridele muutuvad ja transformeeruvad aja jooksul järk-järgult ka väärtused (vrd. Maletzke 1996, 89). See on ilmne „noorema põlvkonna puhul [mis] näitab suundumust suurema aktiivsuse, loovuse ja enesemääratluse poole. Spontaansus, kogemused, vabadus, isiklik suhtlemine muutuvad üha olulisemaks, samas kui standardiseeritud ja harjumuspärane käitumine väheneb“. (Maletzke 1996, 89) Seevastu kolmandas maailmas toimub samaaegselt muutus väärtusorientatsioonis. Maletzke kritiseerib eelkõige tehnoloogia, meedia ja moodsate sotsiaalsete struktuuride sissevoolu, mis sisaldavad lääne väärtusi, nagu „hoolsus, kord, täpsus [ja] usaldusväärsus“ (Maletzke 1996, 89), „hävitades“ seega traditsioonilisi kultuurivorme. Sellised muutused „toovad kaasa kultuurilise assimilatsiooni kogu maailmas, ‚amerikaniseerumiseʻ või ‚läänestumiseʻ.“ (Maletzke 1996, 90)

Väärtuskontseptsioonid ja väärarusaamad

Broszinsky-Schwabe selgitab oma raamatus „Intercultural Communication“, et väärtused on tihedalt seotud identiteedi kujunemisega ja neid iseloomustavad erinevate kultuuride tunnused. Autor eristab materiaalseid (rikkus, raha, omand), sotsiaalseid (perekond, kogukond), moraalseid/eetilisi (au, uhkus, õiglus) ja religioosseid väärtusi (religioossed põhimõtted, vahelejätmised).

Olulised on üksikute kultuuride puhul nende erinevad väärtused. Näiteks lääne kultuurid kalduvad materiaalsele eluviisile, samas kui islami piirkondades on kõige olulisemad eetilised ja religioossed väärtused. Kui erinevatest kultuuridest pärit inimesed suhtlevad või tegutsevad koos, võivad erinevate väärtusorientatsioonide tõttu tekkida arusaamatused või isegi tõsised konfliktid (vrd. Broszinsky-Schwabe 2001, 177).

Institutsiooniline väärtuste edasiandmine

Lisaks selgitab Broszinsky-Schwabe, mil määral väärtusi edastatakse erinevate institutsioonide kaudu. Olulisi väärtusi antakse edasi perekonnas või sotsiaalses kogukonnas. Riik omakorda püüab rahvuslikke väärtusi (riigiarmastus, riigikaitse) edasi anda haridusasutuste kaudu. Lisaks sellele esindavad ja levitavad ideoloogiliste kavatsustega ühiskonnad (determinism, positivism, nihilism jne) soodsaid või ebasoodsaid, vägivaldseid väärtusi. Viimase olulise institutsioonina võib nimetada kirikut, mis edastab väärtusi (vrd. Broszinsky-Schwabe Jahr, 178 f.). Bronzinsky-Schwabe sõnul mõjutavad religioonid oma traditsioonidega paljude miljonite inimeste erinevaid „eesmärke ja elupraktikaid maailmas. Need väärtusorientatsioonid määravad käitumist üleloomulike jõudude, looduse ja kaasinimeste suhtes“. (Broszinsky- Schwabe 2011, 179)

Kirjandus

Broszinsky-Schwabe, Edith (2011): Intercultural Communication. Arusaamatused – mõistmine. Wiesbaden: Springer.

Eckensberger, Lutz H. (2007): Values and morals. In: Straub, Jürgen/ Weidemann, Arne/ Weidemann, Doris (eds.): Handbuch interkulturelle Kommunikation und Kompetenz. Põhimõisted – teooriad – rakendusvaldkonnad. Stuttgart: Metzler, 505-515.

Maletzke, Gerhard (1996): Intercultural Communication. Erinevatest kultuuridest pärit inimeste vahelisest suhtlusest. Opladen: Westdeutscher.

Schopenhauer, Arthur (1819): Maailm kui tahe ja kujutlusvõime. Leipzig: Brockhaus.