Traditsioonid (lat. traditio, to: tradere) on käitumise, ideede ja kultuuri osas välja kujunenud ja edasi antud põlvkondade jooksul teatud kogukonnas. Vana traditsioon, traditsiooni hoidmine ja traditsioonist kinnipidamine on kõigile tuntud väljendid (vt Duden 2015, 1592).
Traditsioonid on teadmiste, oskuste, tavade, uskumuste kogumid ja nende edasiandmine, mis on ajaloolises protsessis edasi antud. Pärandamata käitumis- ja tegutsemismustreid jäädvustatakse ja antakse edasi. Ajaloo allikas on traditsioon ja traditsiooni organ on keel (vrd. Paul 2002, 1012). Lisaks sellele esineb pärimus mitme inimese vahel, grupi sees või põlvkondade vahel ning see võib olla suuline ja kirjalik. Perekonna või kogukonna sisesed traditsioonid kujunevad eelkõige kasvatuse ja eeskujude kaudu. Sotsiaalne rühm saavutab seega kultuuri staatuse. Keel, liikumine ja oskused on traditsiooni olulised komponendid (vt Paul 2002, 1012; vt Toynbee 1970, 36).
Traditsiooni kaks tõlgendust
Traditsiooni võib mõista ühelt poolt kui „kultuuripärandit“ ja teiselt poolt kui „edasiandmist“ (vrd. Eisenstadt 1979, 148). Traditsiooni kui kultuuripärandit mõistetakse kui kultuuri või kogukonna teadmiste, tavade, keele ja oskuste edasiandmist. Töö- ja suhtlemisprotsessides antakse rituaale, reegleid ja teadmisi edasi põlvest põlve ning need muutuvad seega kultuuripärandiks, nt pühade ja pulmade kombed. Traditsioon kui edasikandumine kirjeldab seevastu edasikandumise protsessi ennast. Normid, väärtused, keelevormid ja ideed antakse edasi ja kirjeldatakse traditsiooni protsessina (vt Duden 2015, 1592).
Traditsioonid esindavad meie kõigi ja iga kultuuri jaoks midagi erinevat ning võivad põlvkondade jooksul muutuda. Ühe inimese jaoks on traditsiooniks minna jõuluõhtul kirikusse, teise jaoks minna laupäeviti staadionile või reedeti sõpradele külla. Traditsioon on mitmekülgne, sama mitmekülgne nagu iga inimene ja iga kultuur on mitmekülgne. Traditsioonide säilitamine, hoidmine ja edasiandmine on osa meie identiteedist.
Kirjandus
Duden (2015): Deutsches Universalwörterbuch. 8. trükk. Berliin: Duden.
Eisenstadt, S. N. (1979): Tradition, change and modernity. Frankfurt am Main: Suhrkamp.
Paul, Hermann (2012): Deutsches Wörterbuch. Meie sõnavara tähenduslugu ja struktuur. 10. trükk. Tübingen: Niemeyer.
Toynbee, Arnold (1970): Traditsioon ja instinkt. In: d’Astorg (toim.): Vom Sinn der Tradition. München: Beck.