Sallivus

Mõiste „sallivus“ on viimastel aastatel teinud läbi suure tähenduse muutuse. Varem oli see pigem negatiivse tähendusega.

Luther

Martin Luther (1483-1546) defineeris ladinakeelset terminit tolerantia omal ajal järgmiselt: „Tolerantsus tähistab üldiselt selliste uskumuste, tegude või tavade sallimist või austamist, mida ühelt poolt peetakse vääraks ja normist kõrvalekalduvaks, kuid mida teiselt poolt ei lükata täielikult tagasi ega piirata.“

Tehnoloogia

Tehnikas on tolerantsus määratletud järgmiselt: „Tolerantsus tähistab süsteemi seisundit, kus häiriva mõju põhjustatud kõrvalekalle normaalsest seisundist ei tingi (veel) vajadust vastureguleerimise või vastumeetmete võtmise järele või ei too kaasa nende võtmist. Kitsamas tähenduses on tolerantsus mingi suuruse kõrvalekaldumine standardseisundist või standardmõõdust, mis lihtsalt ei ohusta veel süsteemi toimimist.“ (physics.cosmos-indirekt.de 2020)

Tähenduse nihkumine

Võrreldes nende määratlustega samastatakse tänapäeval terminit üha enam aktsepteerimisega. Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) kirjutas: „Sallivus peaks tegelikult olema ainult ajutine suhtumine: see peab viima aktsepteerimiseni. Sallimine tähendab solvamist.“ Kuid tähenduse nihkumine aktsepteerimise suunas, mis on eriti märgatav sotsiaalpoliitilises elus, kätkeb endas ka ohte. See viitab eelkõige sallivuse nõudmisele oma huvide kasuks (vrd. Hastedt 2012, 8). Sellega seoses toimuvad Saksamaal regulaarselt ka vastuolud, nt seoses religioossete sümbolitega avalikus ruumis (rist, pearätt jne). Kus algab sallivus, kus lõpeb see? Mida täpselt tähendab sallivus, kui on vastandlikud seisukohad – inimeste eraelu või laiemas poliitilises kontekstis?

Paradoks

Arutelu sallivuse üle sisaldab endas paradoksi. Näiteks arutelu etnilise mitmekesisuse üle süvendab erinevusi rahvuste ja etniliste rühmade vahel, kuigi diskursus tahab neid tegelikult tasandada. Nassehi sõnul tuleb aga kultuuriline eripära tegelikult rohkem esile (vt Nassehi 2002, 175 f.).

Sallivus on ambivalentne ja seda tuleb alati kriitiliselt vaadelda, sest sallivuse käigus ei tohi ignoreerida kuritegusid või inimõiguste rikkumisi. Kas sundabielusid, lasteabielusid, nõidade ja leskede põletamist, suguelundite moonutamist võib teatud kultuuriliste eripärade nimel sallida? Kas me võime siinkohal üldse rääkida konkreetsetest kultuurilistest omadustest?

Kirjandus

https://physik.cosmos-indirekt.de/Physik-Schule/Toleranz_(Tehnoloogia) [18.02.2020].

Hastedt, Heiner (2012): Tolerantsus. Grundwissen Philosophie. Stuttgart: Reclam.

Nassehi, Armin (2002): The Paradox of Tolerance. In: Alfred Herrnhausen Society for International Dialogue (toim.): Tolerance. Mitmekesisuse identiteedi tunnustamine. Frankfurt am Main.