Populism (ladina populus „rahvas“) on Dudeni järgi „populaarne, sageli demagoogiline poliitika, mida iseloomustab oportunism, mille eesmärk on võita masside poolehoid (valimisi silmas pidades) poliitilise olukorra dramatiseerimise kaudu“ (Duden 2015, 1367). Tehakse üleskutse rahvale, mis kajastub sõnas endas (vrd. Decker, 37). Termin populism sisaldab järelliidet -mus, millega on mõeldud liialdust iseenesest ja mis on suunatud demokraatliku õigusriigi komponentide vastu (vrd. Wielenga/ Hartleb 2011, 11).
Populismi tunnused
Populism tuleneb rahva tahtest ja seadustab seega oma võimu. Ta väidab endale tõde, mis on ebademokraatlik ja ebateaduslik ning mida ei saa faktidega põhjendada. Niikaua kui see tõde on üksikisiku poolt aktsepteeritud, peetakse seda absoluutseks (vt Stegemann 2017, 64).
Populismi tunnused on loetletud allpool:
Kirjandus
Decker, Frank (2011): Demokraatlik populism ehk populistlik demokraatia? Märkusi keerulise suhte kohta. In: Wielenga, F./ Hartleb, F. (toim.): Populism in Modern Democracy. Holland ja Saksamaa võrdluses. Münster: Waxmann, 39-54.
Duden toimetus (2015): Duden – Saksa universaalne sõnaraamat. Das umfassende Bedeutungswörterbuch der deutschen Gegenwartssprache. 8. trükk. Berlin: Bibliographisches Institut.
Lucardie, Paul (2011): Populism: kontseptuaal-ajaloolisi ja teoreetilisi märkusi. In: Wielenga, F./ Hartleb, F. (eds.): Populism in Modern Democracy. Hollandi ja Saksamaa võrdlus. Münster/ New York: Waxmann, 17-38.
Stegemann, Bernd (2017): The spectre of populism. Essee poliitilisest dramaturgiast. Berliin: Theater der Zeit.
Wielenga, Friso/ Hartleb, Florian (2011): Sissejuhatus. In: Wielenga, F./ Hartleb, F. (eds.): Populism in Modern Democracy. Holland ja Saksamaa võrdluses. Münster/ New York: Waxmann, 7-16.