Austraalia keeleteadlane Craig Volker õppis 1970ndate lõpus Austraalia linnas Goldcoastis kooliõpilaselt, kes rääkis kodus Paapua Uus-Guineas saksa keelt. Nii avastas keeleteadlane tollal tundmatu kreooli keele, mida tuntakse kui „Unserdeutsch“ (vrd. welt.de 2016). Seda saksakeelset kreooli keelt räägib tänapäeval Paapua Uus-Guineas umbes 100 inimest (vrd. Haarmann 2002, 268). Võrreldes Unserdeutschiga, mida räägivad väga vähesed, on Paapua Uus-Guineas inglise keele baasil välja kujunenud eraldi pidgin-keel Tok Pisin, mida räägib tänapäeval isegi umbes 2,5 miljonit inimest (vrd Haarmann 2002, 361).
Piiritlemine
Põhimõtteliselt on raske selgelt eristada pidginkeelt kreoolikeelest, sest üleminek on voolav. Siiski viitab pidgin keel „eesmärgipärasele kaubanduskontaktkeelele või kaubanduslikule abikeelele, mis on välja kujunenud kaubanduses ja äritegevuses tekkivate suhtlusvajaduste rahuldamiseks ülemeresadamate piirkonnas“ (Lewandowski 1994, 815). Seega tekib pidginikeel keelelises hädaolukorras, kahe või enama keele kõnelejate vahelises kontaktis, kus puudub vastastikune keele mõistmine (vt Bußmann 2002, 518). Kui pidgin keel nativiseerub, st areneb emakeeleks, nimetatakse seda kreoolikeeleks.
Päritolu
Kuigi termini päritolu ei ole selgelt kindlaks tehtud, on uurimustes oletatud, et mõiste pidgin võib tuleneda ingliskeelse sõna äri „Geschäft, Handel“ hiinakeelsest hääldusest (vrd. Bußmann 2002, 518). Pidginikeeled tekkisid ülemerekolooniates, kui Euroopa valitsejate keeled (inglise, prantsuse, hispaania, hollandi, portugali) võtsid üle doonorkeelte rolli ja muutusid lingua franca’ks (vrd. Bußmann 2002, 518). Selles kontekstis on doonorkeel „domineeriv, prestiižne, sotsiaalselt kõrgemalt hinnatud variant keelekogukonnas, millel on püsiv mõju vähem hinnatud variandile“ (Bußmann 2002, 668 f.).
Klassifikatsioon
Järgmised tunnused klassifitseerivad pidgin-keelt kui sellist:
– Seda ei räägi keegi emakeelena.
– Sellel on lihtsustatud fonoloogilised, morfoloogilised ja süntaktilised struktuurid.
– Sellel on oluliselt vähendatud sõnavara.
– Seda ei kirjutata tavaliselt.
– See on eri etniliste rühmade suhtlusvahendiks mitmekeelsetes olukordades (vt Lewandowski 1994, 816).
Koloniaalajastu pärand
Kolonisatsiooni immateriaalse pärandina räägitakse pidginkeeli mitte ainult Paapua Uus-Guineas, vaid ka Aafrikas, mis põhinevad Euroopa keeltel ja „on tekkinud fusioonitootena kokkupuutes Aafrika keeltega, nt Kameruni pidgin või Wes Cos, krio, crioulo või portugali kreooli keel Lääne-Aafrikas“ (Haarmann 2002, 129). Lisaks on Namiibias (Aafrikas) Saksa koloniaalperioodi jooksul tekkinud pidgin keel nimega „köögisaksa“ (inglise keeles „Namibian Black German“/“NBG“), mida kõneleb umbes 15 000 inimest.
Kirjandus
Bußmann, H. (toim.) (2002): Lexikon der Sprachwissenschaft. 3. trükk. Stuttgart: Kröner.
Haarmann, H. (2002): Sprachenalmanach. Fakte ja arvandmeid kõigi maailma keelte kohta. Frankfurt: Campus.
Heine, Matthias (2016): How the children of Neuprommern invented a language. https://www.welt.de/kultur/article153927764/Wie-Kinder-aus-Neupommern-eine-Sprache-erfanden.html [17. dets. 2019].
Lewandowski, T. (1994): Lingvistiline sõnaraamat. 2. trükk. Wiesbaden: Quelle & Meyer.