Sotsioloogias kirjeldab termin patriarhaat (vanakreeka keeles patriá: põlvnemine, sugu, hõim, laiendatud perekond ja árchein: valitseda) sotsiaalset süsteemi, kus meeste ja naiste vahel valitseb võimutasakaalustamatus ning naised alluvad meeste domineerimisele. Patriarhaadi mõiste on väga oluline, eriti feministlikus teoorias, et uurida sotsiaalset ebavõrdsust ja naiste diskrimineerimist ning „haarata neid kui osa üldisest nähtusest“, mis on struktuurne probleem ja mitte loomulikku laadi (vt Cyba 2008). Selles kontekstis ei ole mõiste taandatav ainult poliitilistele süsteemidele ajalises kontekstis, vaid kirjeldab pigem mõistet ja igapäevaselt eksisteerivat seisundit, mis hõlmab globaalselt igasugust naiste diskrimineerimist võrreldes meessugupoolega (vrd. ibid.).
Patriarhaalsed struktuurid ajas kuni tänapäevani
Patriarhaadi areng on tänapäevalgi teaduses vastuoluline teema, kuid patriarhaalseid nähtusi ja süsteeme võib dateerida 3000 aastat enne Kristust (vt Cyba 2008). Kogu möödunud dokumenteeritud aastatuhandete ajalugu iseloomustab patriarhaalne valitsemine, mida sageli põhjendati eelkõige meeste väidetava füüsilise ja vaimse üleolekuga.
Patriarhaalsed struktuurid on siiski ka tänapäeval aktuaalsed ning on andnud alust mitmesugustele aruteludele ja liikumistele seoses sotsiaalse soolise võrdõiguslikkuse teemaga. Näiteks Saksamaal tunnustati naiste valimisõigust alles 1918. aastal, pärast aastakümneid kestnud jõupingutusi ja lõpuks edukaid meeleavaldusi (vt Bundeszentrale für politische Bildung 2018). Meeste deklareeritud üleolekut võib täheldada ka selles, et abielus toimepandud vägistamist peetakse Saksamaal kriminaalkuriteoks alles alates 1997. aastast ja varem karistati ainult abieluvälise teo korral (vrd. Deutscher Bundestag 2008). See tähendab, et kuni paar aastakümmet tagasi oli naise tahe seksuaalvahekorda sooritada õiguslikult allutatud abikaasa tahtele.
Patriarhaalsete struktuuride teine otsustav tunnusjoon on meeste domineerimine juhtivatel ametikohtadel (meestel on umbes kaks kolmandikku juhtivatest ametikohtadest), samuti sooline palgalõhe, mis kirjeldab keskmise brutotunnipalga erinevusi. Selle kohaselt teenisid naised 2018. aastal keskmiselt 21% vähem kui mehed (vt Statistikaamet 2018) ja seega ei ole nad ka rahaliselt võrdsed.
Matriarhaat
Matriarhaat (ladina mater: ema; kreeka árchein: valitseda) viitab kõige levinumas määratluses sotsiaalsele süsteemile, kus naistel on ülemvõim perekonnas, riigis ja ühiskonnakorras. Matriarhaat näib seega olevat patriarhaadile vastandlik või „peegeldab“ seda. Feministliku matriarhaadi teooria alternatiivsed määratlused kirjeldavad seda mõistet kui egalitaarset, patsifistlikku ühiskonnakorda, mis põhineb naturalistlikel väärtustel (vt Helduser 2002).
Heide Göttner-Abendroth seevastu defineerib matriarhaadi, tuginedes tähelepanekutele veel olemasolevate matriarhaalsete sotsiaalsete süsteemide kohta (nt khasi ja garo Indiast kirdeosas, nayar Lõuna-Indias, akani rahvad Lääne-Aafrikas jne), ja kirjeldab seda kui sotsiaalset struktuuri, mis erineb täielikult patriarhaadist. Need ühiskonnad on enamasti klannides elavad talupoegade ühiskonnad, mille naised kontrollivad varusid ja omavad otsustusõigust. Eriti määrav on matrilineaalsus, st pärimisliin emapoolsel poolel. Nendes matriarhaalsetes ühiskondades elab mõnikord kuni 100 klanni liiget ühes majas ja järgib edasisi, mõnikord rangeid sisemisi juhiseid (vt Göttner-Abendroth 2010).
Ajalugu
Matriarhaadi ajalugu valgustavad erinevad teooriad. Jakob Bachofen näiteks pakkus välja, et kõigile patriarhaalsetele ordudele eelnes matriarhaalne kord. Selle teooria kohaselt tekitas põllumajandus kultused, milles muu hulgas kummardati naisjumalusi viljakuse pärast ja naised olid ülemvõimu all. Patriarhaadiks muutumises nägi ta „naissoost“ meelelisuse asendumist „meessoost“ ratsionaalsusega (vrd. Helduser 2002). Selle põhjal tõlgendas Friedrich Engels, mida täiendasid etnoloog Lewis Henry Morgani uurimused, seda teooriat materialistlikult ümber ja määratles selle oletatavalt matriarhaalse varajase ajaloolise korra kommunistliku ühiskonnana, mis asendus eraomandi tekkimisega. Matriarhaalsete süsteemide võimalik olemasolu võimaldas küsida, kas patriarhaadi kõrval võisid eksisteerida ka alternatiivsed sotsiaalsed süsteemid (vrd. ibid.).
Siiski on matriarhaalsete ühiskondade ajalooline olemasolu arheoloogias ja etnoloogias väga vaieldav. Selle asemel näib väga tõenäoline matrilokatsioon, st naiste domineerimine teatavates sotsiaalsfäärides (vt ibid.).
Heide Göttner-Abendroth määratleb seega matriarhaadi ajalugu siiani eksisteerivate matriarhaalsete ühiskonnavormide põhjal. Tema sõnul eksisteerisid matriarhaalsed sotsiaalsed süsteemid Maa troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme tsoonides, mis tekkisid läbi küttide-koguhoidjate kultuuri asendamise taimekasvatusega („neoliitiline revolutsioon“). Göttner-Abendrothi sõnul ulatub matriarhaalkultus mitme aastatuhande pikkuse perioodi vältel neoliitikumist kuni hilispronksiajani, hõlmates ka varasemaid linnakeskusi (vt Göttner-Abendroth 2010).
Kirjandus
Cyba, Eva (2008): Patriarchat: Wandel und Aktualität. In: Becker, Ruth/ Kortendiek, Beate (Hrsg.): Handbuch Frauen- und Geschlechterforschung. Theorie, Methoden, Empirie. 3. Aufl. Wiesbaden: VS Verlag. S.17–22.
Göttner-Abendroth, Heide (2010): Matriarchat: Forschung und Zukunftsvision. In: Becker, Ruth/ Kortendiek, Beate (Hrsg.) Handbuch Frauen- und Geschlechterforschung. Theorie, Methoden, Empirie. 3. Aufl. Wiesbaden: VS Verlag. S: 23–29.
Helduser, Urte (2002): Matriarchat. in: Renate Kroll (Hrsg.): Metzler Lexikon. Gender Studies Geschlechterforschung. Ansätze – Personen – Grundbegriffe. Stuttgart, Weimar: J.B. Metzler. S: 259–260.
Statistisches Bundesamt. Qualität der Arbeit. Frauen in Führungspositionen. https://www.destatis.de/DE/Themen/Arbeit/Arbeitsmarkt/Qualitaet-Arbeit/Dimension-1/frauen-fuehrungspositionen.html [19.09.2020]
Statistisches Bundesamt. Qualität der Arbeit. Gender Pay Gap https://www.destatis.de/DE/Themen/Arbeit/Arbeitsmarkt/Qualitaet-Arbeit/Dimension-1/gender-pay-gap.html [19.09.2020]
Wissenschaftliche Dienste des Deutschen Bundestages (2008): Vergewaltigung in der Ehe: Strafrechtliche Beurteilung im europäischen Vergleich. Fachbereich WD 7. Deutscher Bundestag. https://www.bundestag.de/resource/blob/407124/6893b73fe226537fa85e9ccce444dc95/wd-7-307-07-pdf-data.pdf [19.09.2020]
Wolff, Kerstin (2018): Der Kampf der Frauenbewegung um das Frauenwahlrecht. Bundeszentrale für politische Bildung. https://www.bpb.de/geschichte/deutsche-geschichte/frauenwahlrecht/278701/der-kampf-der-frauenbewegung-um-das-frauenwahlrecht [19.09.2020]