Musta ajaloo kuu

Musta ajaloo kuu“ päritolu ja arengut võib jälgida USA intellektuaal Carter G. Woodsonini, kes 20. sajandi alguses propageeris Ameerika Ühendriikide kollektiivses mälus musta Ameerika ajaloo vaakumi täitmist (vt Woodson 1926, 238f.).

Ajalooline areng

Koos teiste mustanahaliste intellektuaalidega asutas ta 1915. aastal Association for the Study of Negro Life and History (ASNLH) ja asutas aasta hiljem ajakirja Journal of Negro History, milles avaldati USA mustanahaliste ajalugu käsitlevaid esseid (vrd Scott 2011). Samas ajakirjas ilmunud „Negro History Week“ (neegrite ajaloonädal) käsitlevas kirjutises mõistis Woodson hukka, et mustanahaliste ameeriklaste süsteemse rõhumise seisukohalt on nende enda ajaloo kogemise võimalus praktiliselt täielikult takistatud (vrd 1926, 239), ning ühtlasi palus ta korraldada neegrite ajaloonädal (vrd ibid., 241). Woodsoni korraldusel toimus 1926. aasta veebruaris esimene neegrite ajaloo nädal, mille eesmärk oli rekonstrueerida ja populariseerida teadmisi mustanahaliste ajaloost (vrd Scott 2011). Veebruarikuu valiti hoolikalt ja olemasolevaid traditsioone arvestades, sest samal ajal tähistati kahe musta ajaloo jaoks olulise mehe sünnipäevi: Abraham Lincoln ja Frederick Douglass (vt ibid.). Woodson ei kasutanud seda tähistamise üheaegsust siiski mitte selleks, et austada tõeliselt meeste vastupanu, vaid kõigi mustanahaliste naiste ja meeste rassismivastast pühendumist (vrd. ibid.). Esimese neegrite ajaloonädala tähistamise keskne mõte oli kõrvaldada mustanahaliste ameeriklaste alaväärsustunne ja samal ajal näidata valgetele ameeriklastele, et nende maailmapildis domineerivad rassilised eelarvamused (Woodson 2002, 27). Selleks lõi Woodsoni organisatsioon õppematerjalid piltide, tunniplaanide, näidendite ja infoplakatite kujul (vt Scott 2011). Woodson ise oli juba varakult väitnud, et pidustusi tuleks pikendada, sest ta oli veendunud, et mustanahaliste ajalugu on palju olulisem ja ulatuslikum, kui suudetakse kujutada ühe nädala pikkuse pidustusega. Juba 1940. aastatel hakkasid mustanahalised Virginia osariigis pikendama mälestusnädalat ühe kuu pikkuseks. 1960. aastate sündmused USAs avaldasid suurt mõju huvi musta ajaloo vastu ja nii muutus neegrite ajaloo nädal selle aastakümne jooksul „musta ajaloo kuuks“ (BLM) (vt ibid.). 1976. aastal, esimeste pidustuste 50. aastapäeval, nimetas Woodsoni organisatsioon „Negro History Week“ ametlikult ümber „Black History Monthiks“ ja institutsionaliseeris üleriigilised pidustused, mida on sellest ajast alates avalikult toetanud iga ametisolev president (vt ibid.).

Musta ajaloo kuu Saksamaal

Saksamaal toimusid 1980. aastatel Berliinis esimesed Musta Ajaloo Kuu pidustused, mis tänu paljude Saksamaal paiknevate töötajate ja ka USA armee liikmete osalemisele tuginesid suuresti USA päritolu tähistamisele (vrd. Asher 2015, 45). Saksamaa taasühinemisega mitmekesistus ja kasvas mustanahaline saksa kogukond, nii et „esialgne[] keskendumine afroameerika ajaloole“ (ibid.) andis teed uuele õppekavale, mis käsitles põhjalikult Aafrika diasporat Saksamaal (vrd. ibid., 45; 49). Nüüd tähistatakse paljudes Saksamaa suuremates linnades musta ajaloo kuud, mille raames korraldatakse ajaloolisi loenguid, kunstinäitusi, näitusi, lugejakontserte, filmilinastusi, teatrietendusi, paneeldiskussioone ja ka tegevusi lastele, et tuua mustade diaspora ajalugu avalikkuse ette (vrd. ibid., 49). Algselt algatas Saksamaa musta ajaloo kuu algselt algatus „Mustad inimesed Saksamaal“ (ISD-Bund e.V.), mille järel liitusid sellega paljud teised ühendused ja organisatsioonid. Teatud erimeelsuste tõttu võis see korraldajate paljusus viia isegi selleni, et Saksa BLM jäi lühikest aega toimumata. Vahepeal oli „mittemustade organisatsioon […] „Kultuuridiplomaatia Instituut“ (ICD)“ (Asher 2015, 45) võttis üle BLMi korraldamise, millel oli küll piisavalt rahalisi vahendeid, et pakkuda ulatuslikku programmi, kuid mida kritiseeriti teravalt selle eest, et see ei olnud mustanahaline organisatsioon (vt ibid.). Nende vaidluste tulemusena on Saksamaa BLMi korraldamine alates 2011. aastast „Kultuuride töökoja“ ülesanne (vt ibid.).

Kirjandus

Asher, N. (2015): Musta ajaloo kuu ajalugu Saksamaal. In: D. Bergold Caldwell, L. Digoh jt (toim.): Spiegelblicke. Perspectives on the Black Movement in Germany. Berlin: Orlanda, 44-50.

Scott, D. (2011): Origins of Black History Month. https://asalh.org/about-us/origins-of-black- history-month/ [27.09.2020].

Woodson, C. G. (1926): Negro History Week. In: The Journal of Negro History 11(2), 238-242.

Woodson, C. G. (2002): Neegrite ajaloo nädala tähistamine. In: Black History Bulletin 65(1), 21- 33.