multikultuurne

Adjektiiv multikultuurne pärineb ladina keelest ja koosneb eesliitest multi- „palju“ ja verbitüvest cultural.

Mõistet multikultuursus tuleb siiski eristada multikultuurilisusest. Esimene tähendab riigi kirjeldust, teine aga poliitilist liikumist ja eluhoiakut (vrd. Beyersdörfer 2004, 43).

Multikultuurilisus on kirjeldav mõiste, samas kui multikultuurilisus on normatiivse tähendusega (vrd. Beyersdörfer 2004, 43). Mintzeli järgi viitab multikultuursus sotsiaalsele faktile: „Nimelt sellele, et ühiskonnas või riiklikult korraldatud ühiskonnas/elanikkonnas eksisteerib mitu kultuuri koos“. (Mintzel 1997, 58).

Multikultuursuse fenomen on siin esiplaanil: „Olgu see siis rahumeelselt või konfliktis, olgu see siis kooseksisteerimises või integreeritud koosolemises. Multikultuursus tähistab järelikult ühiskonna sotsiaalkultuurilist eripära, selle mitmekülgset kultuurilist diferentseeritust, millel iganes see multikultuursus ka ei põhineks.“ (Mintzel 1997, 58)

Multikultuursete tunnuste vormid

Uuringud eristavad nelja multikultuursete ühiskondade mudelit:

Assimilatsiooniline mudel on mudel, „mille eesmärk on vähemus- või sisserändajate kultuuride kultuuriline kohandamine“ (Lüsebrink 2012, 20). Selle mudeli variant on integratiivne mudel, mille eesmärk on samuti kultuuriline kohanemine, kuid mis eeldab pikemat üleminekufaasi ja annab vähemuskultuuridele eriõigusi kooli, poliitika või religiooni valdkonnas (vt Lüsebrink 2012, 18).

„Apartheidimudel, mis sai reaalsuseks, nagu Lõuna-Aafrikas enne 1995. aastat, >Kolmandas Reichis< ja ka paljudes koloniaalühiskondades“, on suunatud „kultuuriliste vähemuste rangele eraldamisele, isoleerimisele ja sageli getostamisele“ (Lüsebrink 2012, 21) . Nendes ühiskondades valitseb hierarhiline hierarhia, kus päritolu on tehtud absoluutseks. Korra piirid on läbitungimatud ja ainult etniline järjestus määrab sotsiaalsete võimaluste jaotuse (vt Lüsebrink 2012, 18).

Polütsentrilist mudelit „iseloomustab erinevate kultuuride kooseksisteerimine ühiskonnas, mis on põhimõtteliselt võrdsetel alustel“ (Lüsebrink 2012, 21). Nendes ühiskondades ei ole ei kultuurilist keskust ega ka ülekaalukat enamust: „See koondseisund tekib siis, kui Euroopa universaalsuse ajalooline raamistik, rahvusriik kui mõtte- ja tegevusüksus, annab teed ja riikidevaheline liikuvus toimub sellisel määral, et maailmakogukond muutub abstraktsioonist kogemuslikuks reaalsuseks.“ (Leggewie 1993, 50)

Kirjandus

Beyersdörfer, Frank (2004): Multikultuurne ühiskond. Mõisted, nähtused, käitumisreeglid. Münster: LIT.

Leggewie, Claus (1993): Multi Kulti. Multietnilise vabariigi mängureeglid. Nördlingen: Red Book.

Lüsebrink, Hans Jürgen (2012): Intercultural Communication. Interaktsioon, võõraste tajumine, kultuuritransfeer. 3. trükk. Stuttgart: J. B. Metzler.

Mintzel, Alf (1997): Multicultural Societies in Europe and North America. Kontseptsioonid, vastuolud, analüüsid, järeldused. Passau: Rothe.