Leiutatud traditsioon

Mõiste „leiutatud traditsioon“ on ajaloolased Eric Hobsbawn ja Terence Ranger. Nad kasutasid seda esimest korda 1983. aastal oma raamatus „The Invention Of Tradition“.

Modernsuse leiutised

Hobsbawn ja Ranger väidavad, et paljud traditsioonid ei ole iidsed riitused, vaid osutuvad lähemal uurimisel modernsuse leiutisteks: „Hobsbawn eristab leiutatud traditsiooni ühelt poolt tavast, teiselt poolt konventsioonist ja rutiinist. Ta ei taha väita, et iga traditsioon on leiutatud, sest loomulikult on tava ja komme, konventsioon ja rutiin pärandunud, kuid kui ta räägib traditsiooni leiutamisest, siis on see teatud viis käsitleda traditia, et traditumil on konkreetne või rituaalne funktsioon.“ (Dittmann 2004, 61)

Ajalooline funktsioon

Kuidas saab traditsiooni leiutada? Leiutatud traditsioon realiseerub, kui valitakse minevikus konkreetne punkt ja korratakse nii keelt, žeste kui ka esemeid nii sageli, „kuni ei saa enam ette kujutada, et see oli kunagi ka teisiti“. (Mancic 2012, 62) Traditsioon konstrueeritakse seega olevikus ja projitseeritakse minevikku. Sellest tulenevalt võib rääkida ka ajaloolisest fiktsioonist.

Näiteks šoti seelikuid, mida nimetatakse ka kiltideks, peetakse iidseks traditsiooniks, kuid tegelikult on see 19. sajandi leiutis. Samamoodi on kreeka rahvatants sytraki tuntud alles alates 1960. aastate keskpaigast. Ka vuvuzela, mis sai kuulsaks eelkõige tänu jalgpalli maailmameistrivõistlustele ja mida on sellest ajast alates peetud Lõuna-Aafrika traditsiooniks, on samuti moodne leiutis. Ka Baieri dirndl ei olnud varem pidulik rõivas. Algselt kandsid seda külatüdrukud, mistõttu on tänapäeval traditsioonilistel kostüümidel eesriided.

Funktsioonid

Leiutatud traditsioonid täidavad kolme funktsiooni: Nad loovad autoriteeti, loovad ühtekuuluvustunnet ja kujundavad käitumist. Ka leiutatud traditsioone võib nende funktsioonide järgi jagada:

– Traditsioonid, mis loovad kollektiivset identiteeti.

– Traditsioonid, mis kujundavad ühiskonda ja seadustavad väärtuste struktuuri.

– Traditsioonid, mis integreerivad inimesi sotsiaalsetesse rühmadesse

Selles kontekstis võib viidata ka „The noble wildage – a beautiful illusion?“: https://www.hyperkulturell.de/der-edle-wilde-eine-schoene-illusion/.

Kirjandus

Hobsbawn, Eric/ Ranger, Terence (1983): The Invention Of Tradition. Bambridge: University Press.

Dittmann, Karsten (2004): Tradition und Verfahren: Philosophische Untersuchungen zum Zusammenhang von kultureller Überlieferung u. kommunikativer Moralität. Norderstedt: Books on Demand.

Mancic, Emilija (2012): Upheaval and Identity Collapse. Jugoslaavia narratiivid Euroopa kontekstis. Tübingen: Francke.