Kultuuriteadused

Kultuuriteadus on angloameerika akadeemiline ja praktiline kontseptsioon, mis kirjeldab, analüüsib ja püüab parandada igapäevaseid ja kaasaegseid kultuurisiseseid ja -vahelisi käitumisviise, suhteid ja konflikte erinevate sotsiaalsete rühmade vahel.

Määratlus

Mõistet „kultuuriuuringud“ on raske määratleda, sest see on tekkinud erinevatest ajaloolistest ja sotsiaalkultuurilistest vooludest. Oxfordi sõnaraamatu kohaselt tuleneb sõna kultuur algselt ladinakeelsest nimisõnast cultura, mis tähendab „kasvamist“ või „kasvatamist“. Kui 16. sajandil viitas see veel maa kultiveerimisele, siis 19. sajandil hakati sellega tähistama inimese mõtlemise ja käitumise kultiveerimist (vt Oxford Dictonary 2018).

Tänapäeval, kui räägitakse kultuurist, viidatakse igapäevases kasutuses tavaliselt inimeste poolt elatud kultuurile. Waldenfelsi järgi viitab see kõigele, mida inimesed endast ja oma keskkonnast teevad, ning selle tulemusena tekkivatele protsessidele, nagu (sümboolsed) käitumisviisid ja rituaalid, kunst, sotsiaalsed institutsioonid, meedia ja tehnoloogia, aga ka inimese mõju loodusele (vrd Assmann 2012, 13). Kultuuriga seoses kasutatakse sageli rahvuse mõistet, mis koondab endas kooselu poliitilisi aspekte ja mida tuleb eristada ühiskonna mõistest, mis kirjeldab pigem sotsiaalseid organisatsioone (vrd. Hofstede/ Hofstede 2011, 18).

Kultuuriteadused – interdistsiplinaarne valdkond

Kultuuriteadus on noor interdistsiplinaarne uurimis- ja õpetamisvaldkond, mis tegeleb selliste konstruktsioonidega nagu ideoloogia, sotsiaalne miljöö, rahvus, rahvus, rahvus, seksuaalsus ja sugu (vrd. akadeemiline ruum 2018). See ühendab erinevaid sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondi, nagu kirjandus, poliitika, filosoofia, ajalugu ja meediauuringud. Neid distsipliine ühendades püütakse kultuuriuuringute abil selgitada, kuidas tähendusi, hoiakuid, rituaale, sotsiaalseid süsteeme ja institutsioone kultuuris toodetakse ja genereeritakse (vt academicroom 2018).

Päritolu

Assmanni sõnul kujunesid kultuuriteadused akadeemiliseks distsipliiniks 1980. aastatel USAs (vrd Assmann 2012, 19).

Termini võttis 1964. aastal kasutusele Hoggart ja hiljem järgnes sellele Hall. Kuni selle ajani oli kultuuri mõiste viidanud üksnes kõrgkultuurile koos rangelt etteantud kirjanduskaanoniga. Nooremad põlvkonnad ei tundnud end enam esindatuna ülikoolilinnades nagu Cambridge, sest nad olid sunnitud liituma akadeemilise eliidiga, mistõttu nad emigreerusid töölislinnadesse. Seal ehitasid nad uut kultuuri vastavalt oma nägemustele ja huvidele, inspireerituna sellistest teedrajavatest mõtlejatest nagu Kant.

Selle sotsiaalse muutuse kaudu tekkis 1970. ja 1980. aastatel ingliskeelses maailmas uus massi- ja populaarkultuur, mis hõlmas näiteks töölisklassi, naisi ja sisserändajaid. See viis esmakordselt erinevate rahvuste, seksuaalsuse, rahvuste ja muude vähemuste teadliku identiteedi kujunemiseni ja piiritlemiseni ning tõi seega kaasa ka ebasoodsaid asjaolusid. Kultuuriuuriteadus näitab lisaks kultuuri kirjeldamisele ka seda, kui raske on püüda kultuuri määratleda ja piiritleda, sest see on pidevas muutumises (vt Assmann 2012, 20).

Eristumine kultuuriuuringutest

Kultuuriteaduse ideed tuleb eristada saksa kultuuriteaduse terminist. Viimane toimub suures osas akadeemilises kontekstis, mis on seotud kirjanduse ja ajaloolise kontekstiga, näiteks kollektiivse mäluga. Saksa kultuuriteadus tegeleb tugevalt ka kultuurides tähendust loovate sümbolisüsteemidega (vt Hanenberg et al. 2010, 62-63). Siin uuritakse vastastikuseid sotsiaalseid struktuure ja kultuuridevahelisi suhteid. Kultuuriteadused on seevastu poliitilisemad ja püüavad aktiivset vähemuste integreerimist ning üleminekut kõrgkultuurist popkultuuri. Saksa kultuuriuuringud seevastu kalduvad sellest eespool kirjeldatud popkultuuri suundumusest taganema (vt Hanenberg et al. 2010, 240-243).

Kirjandus

Akadeemiline ruum: http://www.academicroom.com/topics/what-is-cultural-studies [30.06.2018].

Assmann, Aleida (2012): Sissejuhatus kultuuriuuringutesse. Teemad, mõisted, probleemid. Berliin: Erich Schmidt.

Hanenberg, Peter/ Capeloa Gil, Isabel/ Clara, Fernando/ Viana Guarda, Filomena (2010): Framework Change Cultural Studies. Würzburg: Königshausen und Neumann.

Hofstede, Geert/ Hofstede, Gert Jan (2005): Cultures and Organizations. Mõtte tarkvara. Kultuuridevaheline koostöö ja selle tähtsus ellujäämiseks. New York: Mc Graw-Hill.

Oxfordi sõnaraamat: https://en.oxforddictionaries.com/definition/culture [25.06.2018].