USA organisatsioonipsühholoogi Edgar H. Scheini (1995) kultuuritaseme mudel eristab kultuuri kolme tasandit nende nähtavuse alusel. Scheini sõnul avaldub kultuuri olemus selle põhiprintsiipides, mis peituvad artefaktide ja rõhutatud väärtuste pinna all.
Kontekst Ettevõtluskultuur
Schein esitab kultuuritaseme mudeli ettevõtete kontekstis. Ettevõtluskultuurid on ligikaudu suletud süsteemid, mida saab eristada teistest kultuuridest. Nende allsüsteemid, protsessid ja mehhanismid on kergemini läbi näha kui ühiskonnas. Lisaks sellele on ettevõtte juhtkonna majanduslikud huvid, mis võivad muuta ettevõtte kultuuri muutmise vajalikuks (Schein 1995: lk 18-20).
Scheini arusaam kultuurist
Schein määratleb kultuuri kui „ühiste põhiprintsiipide mustrit“ (Schein 1995: lk 25). Põhieeldused tähendavad siin jagatud teadmisi, rühma liikmete ühist kogemuste maailma. Need teadmised omandatakse probleemide ühisel lahendamisel ja eesmärkide nimel töötades. Seejuures reageerivad organisatsioonid keskkonnamuutustele ja -mõjudele (väline kohanemine) ning võtavad aeg-ajalt vastu uusi liikmeid (sisemine integratsioon). Kultuuri kirjeldab Schein kui õppimisprotsessi, mis hõlmab ühelt poolt rühma piiritlemist väljastpoolt ja teiselt poolt rühma enesehinnangu kujunemist. Scheini sõnul mõjutab ettevõtte kultuur ratsionaalselt ja emotsionaalselt kõiki grupi liikmeid ja nende käitumist, mille pikaajaline eesmärk on võimaldada stabiilsust ja kasvu.
Kultuuri tasandi mudel
„Organisatsioonikultuuri dekaan Edgar Schein õpetab, et kultuuril on kolm kihti: kultuuri artefaktid – meie sümbolid ja märgid; selle omaksvõetud väärtused – asjad, mida me ütleme, et usume; ja, mis kõige tähtsam, selle aluseks olevad eeldused – kuidas asjad tegelikult on.“ (Comey 04/08/2019)
[Organisatsioonikultuuri dekaan Edgar Schein õpetab, et kultuuril on kolm tasandit: kultuuri artefaktid – meie sümbolid ja märgid; selle omaksvõetud väärtused – asjad, mida me ütleme, et usume; ja, mis kõige tähtsam, selle aluseks olevad eeldused – asjade olemus.“ (Comey 04.08.2019), tõlge Ch.H.]
Scheini kultuuritaseme mudel (Schein 1995: lk 30) määratleb kolm omavahel seotud tasandit:
Artefaktid viitavad „nähtavatele struktuuridele ja protsessidele ettevõttes“ (ibid.), mida on lihtne ära tunda, kuid raske dešifreerida. Näiteks ruumiline arhitektuur, riietus, keelestiil, sümbolid ja rituaalid.
Väljendatud väärtused hõlmavad ettevõtte „strateegiaid, eesmärke [ja] filosoofiat“ (ibid.), mida on lihtne uurida, kuid raske dešifreerida. Missiooniavaldused, strateegiadokumendid, sõnastatud väärtused ja visioonid kujundavad ettevõtte välist kuvandit, kuid ei ole sama, mis kontserni liikmete tegelik käitumine.
Väljendatud väärtuste avaldumine väljendub põhiprintsiipides, st rühma liikmete alateadlikes ja iseenesestmõistetavates „vaadetes, arusaamades, mõtetes ja tunnetes“ (ibid.). Näiteks ettevõtte kliima, ühine maailmavaade või eeldatavad kognitiivsed võimed on nii kõrvalistele isikutele kui ka rühma liikmetele nähtamatud ja neid saab harva nimetada või isegi dešifreerida. Siinkohal on oluline ka kultuuride protsessuaalsuse teadvustamine: Põhiprintsiibid on enamasti ajalooliselt kujunenud ja seetõttu on neid äärmiselt raske muuta (vt Schein 2003: lk 34f.). Kultuuritaseme mudeli edasiarendusi võib leida näiteks uuemas juhtimisteoorias Schreyögg/Koch (2020: lk 585-591).