Kultuurisfäär

Neologism „kultuurisfäär“ on kooslus terminist „kultuur“ ja geomeetrilisest kehasfäärist ning seda võib seostada Herderiga. Herder nimetab seda näitlikustavat mudelit ka „kultuuride keramudeliks“. Ladinakeelne sõna cultura tähendab „hoolitsus, kultiveerimine“ (vrd. Metzler Lexikon 2007, 407). Sõna culture kasutati teadusliku terminina esmakordselt 18. sajandil, eristades seda loodusest, ja tähistab „igasugust inimlikku koolitust, tegevust ja tootmist, mis läheb kaugemale sellest, mis on looduse poolt antud, ja toodab uusi artefakte, oskusi, tähendusi ja sümboleid“ (Metzler Lexikon 2007, 407).

Tsivilisatsioon

Prantsusmaal kasutati terminit kultuur tsivilisatsiooni sünonüümina (vt Metzler Lexikon 2007, 408), et kirjeldada teatud haridustasemel põhinevaid fakte, inimlikke võimeid ja saavutusi ning eristada seda barbaarsusest. Tänapäeval kasutatakse mõistet sarnaselt, nii et kultuuri all mõistetakse kitsamas tähenduses etenduskunsti, kujutavat kunsti, muusikat, teatrit, filmi, kirjandust või arhitektuuri (kulturglossar.de 2019).

Mõiste tähendus on aga aja jooksul laienenud, nii et tänapäeval tähendab mõiste kultuur igapäevase, mitteteadusliku arusaama kohaselt inimeste omadusi ja nende ühist päritolu. See tähistab „elavat maailma, milles me liigume, mille oleme loonud ja mida me koos elades pidevalt taasloome ja milles me tavaliselt refleksioonitult liigume (ühised väärtused/vaated)“ (kulturglossar.de 2019). See hõlmab muu hulgas tavasid, väärtusi, norme ja keeli.

Kultuuride sfääriline mudel

Herder püüab oma kultuuride sfäärilises mudelis „hõlmata kõiki inimlikke eluavaldusi“ (Kohl 2013, 23). Ta eeldab, et kultuurid on iseseisvad, homogeensed süsteemid, millel on keskpunkt või raskuskese nagu kera. Gravitatsioonikeskuse võib määratleda rahvuse või rahvuse kuuluvuse ja ühise keele kaudu. Herderi sfäärilist mudelit ja tema kontseptsiooni homogeensest, iseseisvast kultuurist saab seletada 18. sajandil tekkinud rahvusriigi ideega, mida püüti radikaalselt normatiivselt rakendada natsionaalsotsialismi ajal (Welsch 2010, 8 jj.) Kuid tänapäeva uurijad on seda kritiseerinud. See jätab tähelepanuta asjaolu, et „etniline segunemine“ (Kohl 2013, 24) võib toimuda ja et see on alati toimunud rändeprotsesside kaudu. Näitena võib siinkohal tuua rahvaste rände ja poliitiliselt tagakiusatud inimeste põgenemise 20. ja 21. sajandil.

Sub- ja noortekultuurid

Lisaks kritiseeritakse, et selle seisukoha kohaselt ei tohi indiviid oma kultuurist kõrvale kalduda, vaid peab käituma vastavalt selle kultuuri sotsiaalsetele väärtustele. Selles kontekstis osutub juba kultuuri sotsiaalsete väärtuste määratlemine problemaatiliseks, sest isegi ühe kultuurina määratletud ühiskonna sees võib olla erinevusi haridustasemes, majanduslikus olukorras ja poliitilises orientatsioonis. Sageli kujuneb ühiskonnas välja arvukalt subkultuure ja noortekultuure, mis võivad ka omavahel konkureerida. Näiteks võib tuua 1980. aastate popper- ja punkliikumise.

Kirjandus

Burgdorf, D./ Fasbender, C./ Moennighoff, B. (toim.) (2007): Metzler Lexikon Literatur. Terminid ja mõisted. 3. trükk. Stuttgart, Weimar: J. B. Metzler.

Welsch, W. (2010): Standbeine dürfen nicht zum Klumpfuß werden. Wolfgang Welsch vestluses transkultuuriliselt orienteeritud ühiskonnast – ja sellest, kuidas muusika võib inimesi ühendada. In: Musikforum. Beyond Borders. Teed kultuuridevahelistesse maailmadesse. Number 1. Jaanuar-märts.

Schönhuth, M. (n.d.): Das Kulturglossar. http://kulturglossar.de/html/k-begriffe.html#kulturbegriff_eng [03.12.2019].

Kohl, P. (2013): Ümberhindamine ja identiteet transkultuurilises ruumis. Kahe Mannheimi linnakvartali erinevad retseptsioonid. Wiesbaden: Springer.