Kultuuriline sibul
Kultuurisibul on kultuuri visuaalse kujutamise metafoor või mudel. Mudeli töötas välja kultuuriteadlane Geert Hofstede.
Sümbolid
Hofstede kirjeldab kultuuri kui sibulat, mis koosneb erinevatest kihtidest. Välimine kiht vastab inimeste kultuurilistele omadustele. See kiht viitab nn sümbolitele. Sümbolid on sõnad, žestid, pildid või esemed, millel on teatud tähendus, mida tunnustavad sellisena ainult need inimesed, kes kuuluvad samasse kultuuri. Lihtsad näited sümbolitest on soeng, riietus või lipud. Lisaks sellele võivad esineda ka muud märgid, mis on samuti „nähtavad“. Nende hulka kuuluvad keel, žestid ja näoilmed. Sümbolid ei ole fikseeritud, vaid võivad aja jooksul muutuda. Konkreetsete kultuurirühmade sümbolid mõjutavad üksteist.
Kangelased
Hofstede sibulamudeli järgmine kiht on kangelased: „Kangelased on surnud või elusad, tegelikud või väljamõeldud isikud, kellel on kultuuris kõrgelt hinnatud omadused; seetõttu on nad käitumismudeliteks.“ (vrd. Hofstede 2001, 8) Ameerika kultuuriruumi kangelasteks võivad olla näiteks endine president John F. Kennedy, aga ka koomiksifiguurid või televisioonipersoonad nagu Batman, Rocky või Rambo.
Rituaalid
Kolmandat ja eelviimast kihti sibulamudelis nimetatakse rituaalideks. Hofstede kirjeldab rituaale kui „kollektiivseid tegevusi, mis on tegelikult üleliigsed soovitud eesmärkide saavutamiseks, kuid mida peetakse kultuuris sotsiaalselt vajalikuks“ (vrd. Hofstede 2001, 8). Rituaalide näited on tervitus- või tunnustuse žestid teise inimese suhtes, samuti sotsiaalsed ja religioossed tavad. Nende hulka kuuluvad nii suulised tervitused, nagu Hallo, Moin või Servus saksa keeles, kui ka füüsilised tervitused käepigistamise vormis.
Praktika
Esimesed kolm kihti on vaatlejale nähtavad, kuigi vaatleja ei saa nende tähtsust kultuuri jaoks kergesti järeldada. Need kolm kihti võib kokku võtta mõiste „tavad“ all. Välismaalased võivad tavasid kergesti jäljendada, kuid tegevuse taga peituvat tähendust tavaliselt ei tajuta.
Väärtused
Kultuurisibula tuumiku moodustavad väärtused, mida Hofstede kirjeldab kui „üldisi kalduvusi teatud asjaolude eelistamiseks“ (vrd. Hofstede 2001, 9). Väärtusi määratletakse ka kui tugevalt positiivse või negatiivse suunitlusega tundeid. Lapse kasvatamisel mängivad väärtused erilist rolli, sest need on üks esimesi sisuosi, mida laps oma elus õpib. Enamik inimesi ei ole oma väärtustest teadlikud, sest need on varakult ja alateadlikult õpitud. Lisaks sellele kasutatakse neid igapäevaselt, mis samuti aitab kaasa nende alateadlikule kasutamisele.
Kirjandus
Hofstede, Geert/ Hofstede, Gert Jan/ Mayer, Petra/ Sondermann, Martina/ Lee, Anthony (2011): Globaalne mõtlemine, kohalik tegevus. Kultuuridevaheline koostöö ja ülemaailmne juhtimine. 5. väljaanne. München: Beck.