Kultuuri jäämäe mudel

Kultuuri jäämäe mudelit kasutatakse kultuuriuuringutes, et visualiseerida seost vahetult tajutava ja varjatud kultuuri ning sellega seotud kultuuridevaheliste kommunikatsioonikonfliktide põhjuste vahel.

Jäämäe metafoor (jäämäe mudel) pärineb E. Hemingwaylt, kes kasutas seda 1930. aastatel oma kirjandusliku stiili illustreerimiseks. Ta uskus, et autor ei pea oma peategelase kohta kõiki üksikasju avaldama. Piisab, kui näha oleks vaid jäämäe tipp, umbes kaheksandik.

Jäämäe tipp

Seda metafoori rakendati hiljem S. Freudi teadvuse teoorias, mis on aluseks kultuuri jäämäe mudelile. Freud töötas välja teooria, et inimese tegevus on vaid vähesel määral teadlikult määratud, ja kujundas selle taustal psüühika struktuurimudeli. Selles vastab „ego“ (reaalsuse printsiip) isiksuse teadvustatud piirkonnale, mis otsustab, millised alateadliku isiksuse piirkondade („id“ (naudinguprintsiip) ja „superego“ (moraaliprintsiip) osad realiseeruvad tajumaailmas. Võrreldes jäämäega hõivab teadlik „mina“ seega ainult väiksema, nähtava osa, jäämäe tipu üle veepinna. Teadvustamata alad „id“ ja „superego“ moodustavad suurema osa, mis on peidetud veepinna alla.

Pinna all

Järgides Freudi instantsi mudelit, on E. Schein arendanud jäämäe mudelit edasi seoses organisatsioonikultuuriga. Üldistatud

kultuurile näeb see välja nii: Jäämäe väiksem osa, selle tipp, tähistab kultuuri nähtavat ja kuuldavat, st kiiresti äratuntavat osa (keel, välimus, käitumine, …). Kultuuri palju suurem osa (normid, väärtused, uskumused, ideaalid, traditsioonid, kogemused, eeskujud, …) seevastu asub „veepinna all“ ja ei ole seega kohe tajutav. See mõjutab aga oluliselt väikest tajutavat osa ja on seega sageli kultuuridevaheliste kommunikatsioonikonfliktide põhjuseks oma „nähtamatuse“ tõttu. Varjatud kultuuriliste aspektide tundmine ja tundlik lähenemine neile võib vähendada selliste arusaamatuste ohtu.

Kirjandus

Schein, Edgar H. (2006): Organisatsioonikultuur.

Motsching, Renate; Nykl, Ladislav (2009): Constructive Communication.