Kultuur

Teadlaste määratlused ja UNESCO määratlus

Kultuuri mõiste kohta on arvukalt, mõnikord väga erinevaid määratlusi, nagu on näha järgnevast:

1. „Kultuur on kollektiivne meelte programmeerimine, mis eristab ühe rühma või inimkategooria liikmeid teistest“ (Hofstede 1991), väidab kultuuriteadlane Geert Hofsted

2. Ameerika etnoloog Clifford Geertz sõnastas järgmise määratluse: „Kultuur on viis, kuidas inimesed suhtlevad, edastavad ja arendavad oma teadmisi eluhoiakutest. Kultuur on tähendusloome muster, mille raames inimesed tõlgendavad oma kogemusi ja juhivad oma tegevust.“ (Geertz 1973)

3. Ka Alexander Thomas püüab läheneda kultuuri mõistele: „Kultuur on universaalne nähtus. Kõik inimesed elavad konkreetses kultuuris ja arendavad seda edasi. Kultuur struktureerib elanikkonnale iseloomulikku tegevusvaldkonda, mis ulatub loodud ja kasutatud objektidest institutsioonide, ideede ja väärtusteni. Kultuur avaldub alati rahvusele, ühiskonnale, organisatsioonile või rühmale iseloomulikus orientatsioonisüsteemis. See orientatsioonisüsteem moodustub konkreetsetest sümbolitest (nt keel, žestid, näoilmed, riietus, tervitusrituaalid) ja seda antakse edasi vastavas ühiskonnas, organisatsioonis või rühmas, st antakse edasi järgmisele põlvkonnale. Orienteerumissüsteem määratleb kõigi liikmete jaoks nende kuulumise ühiskonda või rühma ja võimaldab neil oma keskkonnas toime tulla. Kultuur mõjutab kõigi vastava ühiskonna liikmete tajumist, mõtlemist, väärtusi ja tegevust. Ühelt poolt loob kultuurispetsiifiline orientatsioonisüsteem võimalused ja stiimulid tegutsemiseks, kuid teisalt loob see ka tegutsemistingimused ja seab tegutsemisele piirid.“ (Thomas 1996)

4. UNESCO komisjoni definitsioonis on öeldud: „Kultuuri võib selle kõige laiemas tähenduses vaadelda kui ühiskonda või sotsiaalset rühma iseloomustavate ainulaadsete vaimsete, materiaalsete, intellektuaalsete ja emotsionaalsete aspektide kogumit. See ei hõlma mitte ainult kunsti ja kirjandust, vaid ka eluviise, põhilisi inimõigusi, väärtussüsteeme, traditsioone ja uskumusi.“ (UNESCO komisjon 1983, 121)

5. Tylor, Cassirer, Trompenpaars/Hampden-Turner, Hansen ja Werlen lähenevad definitsioonile samuti hoopis teistest vaatenurkadest: „(Kultuur on) kõige laiemas etnograafilises mõttes see teadmiste, uskumuste, kunsti, moraali, õiguse, tavade ja kõigi muude võimete ja harjumuste kehastus, mille inimene ühiskonna liikmena on omandanud.“ (Tylor 2011)

6. „Tervikuna võttes võiks kultuuri kirjeldada kui inimese järkjärgulise enesevabastuse protsessi. Keel, kunst, religioon ja teadus moodustavad selles protsessis erinevad etapid. Neis kõigis avastab ja tõestab inimene uut võimu – võimu konstrueerida oma, „ideaalset“ maailma.“ (Cassirer 2007, 345)

7. Kala avastab oma vajaduse vee järele alles siis, kui ta ei ole enam vees. Meie oma kultuur on kalale nagu vesi. See hoiab meid ülal. Me elame ja hingame selle kaudu. (Trompenaars/ Hampden-Turner 2012, 27)

8. Kultuur tähendab kollektiivset ühtset käitumist. (…) Kultuuri nähtus koosneb kolmest tegurist, standardiseerimisest, kommunikatsioonist ja kollektiivsusest.“ (Hansen 2011, 29 u. 32)

9. „Sotsioloogilises mõistes viitab kultuur ühiskonna liikmete hinnatud ja hinnatavate tegevusviiside ning nende tulemuste kogumisele. ‚Kultuuri‘ ei tohi mõista puhtalt materiaalselt kui artefaktide summat ega ka üksnes abstraktses mõttes kui väärtuste süsteemi, sest mõiste hõlmab mõlemat aspekti.“ (Werlen 2008, 359)

Kirjandus

Cassirer, E. (2007): Katse inimesele. Sissejuhatus kultuurifilosoofiasse. 2. trükk. Hamburg.

Saksamaa UNESCO komisjon (toim.) (1983): Kultuuripoliitika maailmakonverents. UNESCO poolt 26. juulist kuni 6. augustini 1982 Mexico Citys korraldatud rahvusvahelise konverentsi lõpparuanne. In: UNESCO konverentside aruanded, nr. 5. München: Saur 1983, 121.

Hansen, K. P. (2011): Kultuur ja kultuuriuuringud. 4. trükk. Tübingen/ Basel.

Trompenaars, F./ Hampden-Turner, C. (2012): Riding the Waves of Culture. Mitmekesisuse mõistmine ülemaailmses äris. 3rd ed. London/ Boston.

Tylor, E. B. (2011): Primitive Culture. In: Hansen, K. P. (ed.) (2011): Culture and Cultural Studies. 4th ed. Tübingen: Basel, 29.

Werlen, B. (2008): Social Geography. 3. trükk. Bern.