Kõrge kontekstiga kultuur

Mõiste „kõrge kontekstiga kultuur“ pärineb USA antropoloogi ja etnoloogi Edward Twitchell Halli ühemõõtmelisest kultuurikäsitlusest. Ta tutvustas seda lähenemisviisi 1976. aastal oma teoses Beyond Culture. Selles viitab Hall kommunikatsiooni tugevale ja nõrgale kontekstuaalsele viitele, pidades eriti silmas „erinevate kultuuride omavahelist mõistmist“ (Hall 1989, 105). Halli kommunikatsioonikontseptsioonile andsid teavet kultuuriantropoloogia, lingvistika, etnoloogia ja freudistlik psühhoanalüütiline teooria (vt Hall 1992).

Kaudne kommunikatsioon

High Context Culture tähistab kaudset kommunikatsiooni (erinevalt Low Context Culture = otsekommunikatsioonist). Kultuurides, kus domineerib High Context Communication, vajavad kõnelejad eelkõige kontekstuaalset teavet üksikisikute kohta, et luua era- või ärisuhteid. Tuttavust edastatavate teemadega eeldatakse ja neid ei mainita otseselt nimeliselt. Seetõttu on kõnelejale teada vaid üksikud üksikasjad, kuna need võivad muidu suhtlust häirida. See, „mida ei ole öeldud, on tähtsam või sama tähtis kui see, mida on öeldud“. (Hall 1989, 114)

Edastatava sõnumi tõlgendamine on väga kontekstipõhine. Teavet ei väljendata mitte ainult sõnade, vaid ka näoilmete, kehakeele, eriliste asjaolude ja hääletooni kaudu. Eriti määrav on suhtlemisel saatja ja vastuvõtja suhe (vanus, sugu, võimusuhe), sest keelelisi sõnumeid ei väljendata sõnaselgelt, vaid pigem öeldakse neid kaudselt (vrd. Hall 1989, 116). Edukaks kommunikatsiooniks tuleb hoolitseda olemasolevate konfliktide lahendamise eest, sest selle kommunikatsiooni valdkonnas on vähe kindlaid reegleid. Kõrge kontekstiga kultuurid on näiteks ärisuhted, mis põhinevad eelkõige usaldusel ja arenevad seetõttu aeglaselt.

Kõrge kontekstiga kultuuride näited kultuuride osas on järgmised:

– Aasia riigid: Jaapan, Korea, Hiina

– Ladina-Ameerika riigid: Brasiilia, Argentina

– Lõuna-Euroopa riigid: Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Türgi.

Kirjandus

Hall, Edward T. (1989): Beyond Culture. New York: Anchor Books.