Mõiste kolmas kultuur kirjeldab multikultuurselt kogenud inimeste ühist elustiili kui kultuuri laiemas tähenduses. Inimestele, keda iseloomustavad sagedased koha- ja kultuurivahetused, kujuneb välja kolmas kultuur, mis ei kajasta ei kodukultuuri ega vastuvõtva riigi kultuuri ega ole pelgalt nende kahe lisand (vrd. Richter 2011, 21). Pigem on kolmas kultuur kõigi teadaolevate kultuurimärkide ja -tavade kogum, mille isik on lisanud oma kultuurireservuaari.
Samuti võib eeldada, et globaliseerumise suurenemisega kasvab kolmas kultuur kui püsivalt liikuvate inimeste kultuur pidevalt ja avaldub selle osalejates (vrd. Pollock/ van Reken 2003, 19).
Mõiste kehtestasid 1950. ja 1960. aastatel USAs sotsioloogid John Useem ja Ruth Hill Useem. David C. Pollock ja Ruth van Reken tegelesid põhjalikult nn kolmanda kultuuri laste (Third Culture Kids, TCK) uurimisega ja kujundasid oluliselt uurimisvaldkonda.
Kolmanda kultuuri lapsed kui kultuuridevahelised isiksused
See mõiste on eriti selge nende laste ja noorte näitel, kes on kogenud enkultuuristumisprotsesse, mis on tingitud nende vanemate tööalasest olukorrast erinevates kultuuripiirkondades. Kolmanda kultuuri lapsed ennetavad kõigi kultuuride elemente, millega nad kokku puutuvad, kuid ei võta ühtegi neist täielikult omaks, luues seega omaenda kultuuri, kolmanda kultuuri.
„Hoolimata tohutust mitmekesisusest ja individuaalsusest kolmanda kultuuri laste kogukonnas on TCK nähtus, millel on olulised ja esinduslikud ühisjooned“ (Richter 2011, 23). Kolmanda kultuuri laste elukäik, mida iseloomustavad sagedased ümberpaigutused ja kodumaalt lahkumine, ei tee neid mitte ainult kohanemisvõimeliseks ja tolerantseks, vaid koolitab neid ka transkultuuriliste kogemuste ekspertideks, et saada kultuuridevaheliselt väga pädevaks (vt Richter 2011, 26).
Kirjandus
Richter, Nina (2011): Fenomenon Third Culture Kids. In: Kolmanda kultuuri lapsed. Transcultural Childhood and Youth Experiences. Marburg: Tetum, 19-31.
Pollock, David C./ Rethen, Ruth van (2003): Kolmanda kultuuri lapsed: kasvamine mitmes kultuuris. Marburg: Francke.