Logo_Hyperkulturell_Zusatz_Final_01-01Logo_Hyperkulturell_Zusatz_Final_01-01Logo_Hyperkulturell_Zusatz_Final_01-01Logo_Hyperkulturell_Zusatz_Final_01-01
  • Info
  • Materialschrank
  • Lexikon
  • E-Learning
  • Seminare
✕

Kehakeel

Kehakeel on kõikehõlmav nähtus. Ühest küljest püüame me teiste kehakeelt „lugeda“ ja tõlgendada; teisest küljest teevad teised meiega sama. Kultuuridevahelises suhtluses on kehakeel eriti oluline.

Mis täpselt on kehakeel?

– Näoilmed

– žestid (eriti ülakeha, nt käte liigutused).

– Proksemika (Kuidas me hoiame distantsi? Kuidas me liigume ruumis?)

– Taksonoomia (liikumissuund, nt silmakontakt)

– Hääl (nt pehme, kõlav, sügav)

Kõikehõlmav nähtus

Kõik see on kehakeel. See täiendab seda, mida me ütleme, ja on alati kontekstist sõltuv. Veelgi enam, kehakeel on kõikjal esinev. Isiklikus vestluses pöörame erilist tähelepanu näoilmetele. Telefonis kuulame, kuidas teise inimese hääl kõlab. Nutitelefonides imiteerivad meie kehakeelt lugematud emotikonid. Kehakeel on seega inimestevahelises suhtluses väga oluline.

Funktsioonid

Kõnedeadlane Christa Heilmann määratleb kehakeele kokku neli funktsiooni (vt Heilmann 2009):

  1. süntaktiline funktsioon: žestide ja näoilmetega struktureerime öeldut, tagame arusaadavuse ja arusaadavuse.
  2. Pragmaatiline funktsioon: kehakeel paljastab meie meeleolu ja tunnete kohta rohkem kui sõnad. Nii mõjutab kehakeel meie suhtlemist. Kehakeel võib tekitada emotsioone, lahendada konflikte või intensiivistada neid, nii et see toimib nagu võimendi.
  3. Semantiline funktsioon: See osutab sõnumitasandi ebakõladele. Kehakeel mõjub paljudele inimestele usutavamalt. Nii et igapäevaelus kontrollime alati, kuidas midagi öeldakse (võrreldes sellega, mida öeldakse).
  4. Dialoogiline funktsioon: Kes millal räägib? See on reguleeriv funktsioon seoses kõnelejate vahetumisega vestlustes.

Kultuuridevahelised iseärasused

Kultuuridevahelises suhtluses on veel teisigi eripärasid. Kas kehakeel võib olla õige või vale? Ei, see võib parimal juhul kalduda kõrvale teatud ootustest. Need ootused on kultuuriliselt kujundatud. Sageli vastavad need sellele, millega me oleme harjunud. Seetõttu erineb kehakeel kultuuriti (aga ka ühe kultuuri sees, vt. põlvkondade erinevused ja subkultuurid) suuresti. Lisaks sellele muutuvad kultuurid ja tekivad uued vormid (nt nooruslik tervitus). Kultuuridevahelises suhtluses tekivad sageli arusaamatused, sest me ei tunne teiste kultuuride kehakeelt.

Toimetulek teistsugususega

Lisaks mängib olulist rolli võõras kehakeele hindamine. Kas me tunneme end erinevusest häirituna? Võib-olla. Võõrast käitumist võib tajuda ka valesti. „Kas sa pead nii valjusti rääkima?“ „Abielus naisi ei tohi kallistada!“ „Miks ta sööb suu lahti ja laksutab huuli?“

Mida me sageli unustame: Teisi võib meie käitumine niisama ärritada. Milliseid järeldusi saame neist kaalutlustest teha? Pidev mõtisklus erinevate kultuuride kehakeele üle on vajalik, et mitte muutuda oma kultuuri passiivseks marionetiks.

 

Kirjandus

Argyle, Michael (1996): Body Language & Communication. Mitteverbaalse kommunikatsiooni käsiraamat. Paderborn: Junfermann.

Galli, Johannes (2008): Kehakeel ja kommunikatsioon. Freiburg: Galli.

Heilmann, Christa M. (2009): Kehakeele õige mõistmine ja kasutamine. München: Reinhardt.

https://www.youtube.com/@hyperkulturell

Themen

Antisemitismus Benjamin Haag Bulgarisch Chinesisch Diskriminierung Diversität Dänisch Englisch Estnisch Finnisch Flucht Flüchtlinge Französisch Griechisch Heimat Identität Indonesisch Integration Interkulturelle Kommunikation interkulturelle Kompetenz Interkulturelles Lernen Islam Italienisch Japanisch Koreanisch Kultur Lettisch Litauisch Migration Niederländisch Norwegisch Polnisch Portugiesisch Rassismus Rumänisch Russisch Schwedisch Slowakisch Slowenisch Spanisch Tschechisch Türkisch Ukrainisch Ungarisch Werte
✕
© 2026 Hyperkulturell.de       Impressum      Nutzungsregeln       Datenschutz