Mõiste keeletundlikkus kirjeldab tundlikku keelekasutust. Täpsema määratluse saamiseks tuleb kõigepealt vaadata kahte terminit, mis moodustavad selle määrava koosseisu.
Määratluskeel on ühelt poolt ühiskonna oluline vahend, mis võimaldab suhtlemist. Veelgi enam, Locke’i järgi on see „ühiskonna ühine side“ (Locke 1690), mis võimaldab inimestel end kuidagi väljendada. Seetõttu nimetatakse seda tagantjärele ka maailma võtmeks (vt entsüklopeedia kirje Language as the key to the world). Sellega seotud põhisõna tundlikkus defineerimiseks viidatakse siinkohal üldkehtivale määratlusele, mis kirjeldab seda terminit kui tundlikku ja/või tundlikku viisi millegi käsitlemiseks (vrd. Spektrum 2000).
Kokkuvõttes ja konkretiseerides määratleb keeletundlikkus seega inimeste kõige olulisema suhtlusvahendi tundlikku käsitlemist, et võimaldada suhtlemist ilma vääritimõistmisteta ja kõigi asjaosaliste jaoks probleemivabalt. See toob esile selle teema tähtsuse ja vajaliku teadlikkuse tänapäeva kultuuriliselt väga mitmekesises kogukonnas. Teine oluline omadus on siinkohal konkreetselt edendatav keeleteadlikkus ja sellele suunatud sihipärane tähelepanu, mis mängib olulist rolli paljudes eluvaldkondades (nt koolis).
Keeletundlikkus kooli kontekstis
Eriti koolis, kus õpilased peaksid ainealast sisu omandama osaliselt ise tekstide lugemise kaudu, on keeletundlikkus oluline eeldus, et nad suudaksid selles sisalduvat sisu mõista, sest „[s]ikeeleõpe ja aineõpe […] on omavahel tihedalt seotud“ (Isselbächer-Giese et al. 2018, 13). Eriti matemaatika ja loodusainete puhul kujutab keel (erialane ja õppekeel) endast suurt väljakutset (vt Trendel/ Roß 2018, 9 f.), mistõttu on tundlik ja delikaatne lähenemine selles kontekstis eriti oluline.
Selleks, et tagada õppijatele võrdsed võimalused heade tulemuste saavutamiseks, on keeletundlik õpetamine üldiselt väga oluline. See tähendab üldiselt „erinevaid õpetamiskontseptsioone, mis kasutavad teadlikult keelt kui mõtlemis- ja suhtlemisvahendit“ (Woerfel/ Giesau 2018), töötades Isselbächer-Giese jt poolt käsitletud keelelise ja ainealase õppimise põimumisega (vt Isselbächer-Giese jt 2018). Selle kontseptsiooni eesmärk on parandada ja lihtsustada ainealase õppe eesmärgi saavutamist keeleteadlikkuse ja sellega seotud abi kaudu (vt Woerfel/ Giesau 2018).
Leiseni sõnul tuleks vastavalt järgida järgmisi põhimõtteid: Esimene põhimõte on esitusviiside vaheldumine, mis on „keeleliselt didaktiliselt veenev“ (Leisen 2019) ja mille puhul pakutakse õppijatele mitmeid alternatiive sisu mõistmiseks. Selle eeliseks on ka see, et see loob neile võimaluse õppida ise aine sisu keeleliselt ümber kujundama. Keeleliste, kuid ka ainealaste ülesannete arvestamine esindab teist põhimõtet, mis näitab, et nõuded selles valdkonnas on seatud „just üle individuaalse keeletaseme“ (Leisen 2019), nii et õppijaid alati edendatakse ja nad näevad stiimulit püsivalt rohkem keeleõppes. Alati tuleks võtta diferentseeritud seisukoht, sest erinevad õppijad vajavad erineval määral keelelist tuge. See on ühtlasi üleminek kolmandale ja viimasele põhimõttele, mis käsitleb metoodilisi vahendeid kui keeleõppe abivahendeid. Need vahendid toetavad õppijaid konkreetses „standardolukordade keelelises haldamises“ (Leisen 2019). Näidetena võib tuua näiteks eksperimendi kirjutamise või tehniliste terminite õige kasutamise (vt Leisen 2019).
Kokkuvõtteks võib öelda, et keele mõistmist ei tohi (õppijate poolt) automaatselt eeldada, vaid seda tuleb edendada. Keele õigeks mõistmiseks on vaja toetust, mis ei peaks kanduma mitte ainult kooli, vaid ka kõikidesse teistesse eluvaldkondadesse, kus keel mängib rolli. Keeletundlikkusele (kooli kontekstis) tuleks üldiselt suurt tähtsust omistada, kuna seda mõistet saab kasutada individuaalse keelelise tausta toetamiseks.
Kirjandus
Isselbächer-Giese, Annette/ Witzmann, Cornelia/ Königs, Charlotte/ Besuch, Natascha (2018): Keeletundlikuks muutumine, keelekujunduslikuks õpetamine – õpetamise mõtlemine teisiti. In: Trendel, Georg/ Roß, Joachim (toim.): SINUS.NRW: Arusaamise edendamine – õppeprotsesside kujundamine. Rethinking Mathematics and Science. Münster: Waxmann, 13-31. https://www.schulentwicklung.nrw.de/sinus/upload/Phase05/Broschuere/SINUS_Gesamt.pdf [02.10.2019].
Leisen, Josef (2019): Põhimõtted keeletundlikus aineõpetuses. http://www.sprachsensiblerfachunterricht.de/prinzipien [02.10.2019].
Locke, John (1690): An essay concerning human understanding. London.
Spectrum (2000): Sensitiivsus. https://www.spektrum.de/lexikon/psychologie/sensibilitaet/14089 [01.10.2019].
Trendel, Georg/ Roß, Joachim (2018): Sissejuhatus. In: ders. (toim.): SINUS.NRW: Arusaamise edendamine – õpiprotsesside kujundamine. Matemaatika ja loodusteaduste ümbermõtestamine. Münster: Waxmann, 9-11. https://www.schulentwicklung.nrw.de/sinus/upload/Phase05/Broschuere/SINUS_Gesamt.pdf [02.10.2019].
Woerfel, Till/ Giesau, Marlis (2018). Keeletundlik õpetamine. Köln: Mercator-Institut für Sprachförderung und Deutsch als Zweitsprache (Basiswissen sprachliche Bildung). https://www.mercator-institut-sprachfoerderung.de/de/themenportal/thema/%20sprachsensibler-unterricht/ [04.10.2019].