Integratsioon

Termin integratsioon (ladina integratio) tähendab „terviku taastamist“ (Hillmann 2007, 383). Sotsioloogias viitab see „käitumise ja teadvusega seotud integratsioonile või vastavusse viimisele väärtusstruktuuride ja käitumismustritega“ (ibid.). Tavaliselt vastandatakse ja võrreldakse homogeense ühiskonna sotsiaalset gruppi või indiviide, et saaks teha liigitusi integreeritud ja mitteintegreeritud vahel (vt Gregori 2015, 25). Tegemist on väga keerulise mõistega, mistõttu puudub üksmeel selles osas, mida selle all täpselt mõeldakse (vrd. Grosche 2015).

Erinevad määratlused

Saksa Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuste ekspertnõukogu (SVR) annab järgmise definitsiooni:

SVR mõistab integratsiooni kui kõigi võimalikult võrdsete võimalustega osalemist ühiskonnaelu kesksetes valdkondades. Need ulatuvad nii kasvatusest ja varajasest kasvatusest perekonnas kui ka koolieelsetes avalikes asutustes, kooliharidusest, kutseõppest ja elust, mis on töö ja selle sissetuleku kaudu enesemääratletud ja ei sõltu ülekannetest, kuni poliitilise osalemiseni – mis sõltub staatusest – ning osalemiseni õigus- ja heaoluriigi kõige erinevamates kaitse- ja hoolekandesüsteemides (Sachverständigenrat deutscher Stiftungen für Integration und Migration 2019). Filsinger kinnitab seda määratlust ja võtab integratsiooni kokku kui „võrdset osalemist (juurdepääsuõigust) ühiskonna majanduslikes, ökoloogilistes, sotsiaalsetes ja kultuurilistes ressurssides“ (vt Hinrichs 2003, viidatud Filsinger 2008, 8).

Süsteemne integratsioon ja sotsiaalne integratsioon

Esser seevastu eristab integratsiooni sotsiaalset integratsiooni ja süsteemset integratsiooni, et muuta mõiste arusaadavamaks. Süsteemiintegratsiooni all mõistetakse sotsiaalse süsteemi kui terviku integratsiooni (vt Esser 2004, 53). Sotsiaalne integratsioon viitab seevastu üksikisikute vahelistele suhetele ja nende kaasamisele juba olemasolevasse sotsiaalsesse süsteemi (vrd. ibid., 46). Teineteisest võib eristada nelja mõõdet:

– Kultuurilisus, mis viitab „teadmiste, oskuste ja kultuuriliste „mudelite“ omaksvõtmisele, sealhulgas konkreetselt keelelisele sotsialiseerumisele“ (ibid.),

– paigutamine, mis viitab „õiguste omaksvõtmisele ja positsioonide hõivamisele“ (ibid.),

– interaktsioon, mis käsitleb sotsiaalsete suhete sidumist ja kaasamist kesksetesse võrgustikesse (vrd. ibid.), ja

– identifitseerimine, mis saavutatakse teatud lojaalsuse kaudu sotsiaalsele süsteemile (vrd. ibid.).

Integratsioon võib õnnestuda erinevalt, kuid siin on mõned üldised nõuanded:

1. Õppige ära keel: üks olulisemaid eeldusi edukaks integratsiooniks on vastuvõtva riigi keele õppimine. Hea keeleoskus lihtsustab kontaktide loomist, töö leidmist ja igapäevaelus orienteerumist.
2. pöörake tähelepanu kultuurierinevustele: kultuurierinevused võivad olla eduka integratsiooni takistuseks. Oluline on neid erinevusi ära tunda ja austada. Siinkohal võivad kultuuridevahelised koolitused või vestlused kohalike elanikega aidata arendada üksteise mõistmist.
3. luua kontakte: kontaktid kohalike elanike ja teiste sisserändajatega võivad aidata uude keskkonda kiiremini sisse elada. Seda saab teha klubide, naabruskonna kohtumiste või spordiklubide kaudu.
4. Otsige tööd: Töö on integratsiooni oluline osa. Töö ei too mitte ainult rahalist kindlustunnet, vaid ka võimalust suhelda ja parandada keeleoskust. 5.
5. osalege kogukonnas: kogukonnas osalemine võib aidata kaasa integratsioonile. Seda võib teha vabatahtliku tegevuse, poliitilise osaluse või kultuuritegevuse kaudu.
6. jääge positiivseks: integratsioon on protsess, mis nõuab aega ja kannatlikkust. On tagasilööke ja raskusi, kuid oluline on jääda positiivseks ja keskenduda positiivsetele aspektidele.
7. Otsige toetust: Raskuste ilmnemisel on oluline otsida tuge. See võib olla professionaalne nõustamine, aga ka sõbrad, perekond või usukogudused.

Kirjandus

Esser, Hartmut (2004): Milline alternatiiv „assimilatsioonile“ on tegelikult olemas? Teoses: Bade, Klaus/ Bommes, Michael (toim.): Migration-Integration-Bildung. Põhiküsimused ja probleemsed valdkonnad. IMIS-Beiträge Heft 23. Osnabrück, 41-59.

Filsinger, Dieter (2008): Eduka integratsiooni tingimused – integratsiooni järelevalve ja hindamine. Friedrich Eberti Fondi tellitud ekspertiis. Bonn.

Georgi, Viola B. (2015): Integratsioon, mitmekesisus, kaasamine. In: Magazin II, 25-27. https://www.die-bonn.de/zeitschrift/22015/einwanderung-01.pdf [19.08.19].

Grosche, M. (2015). Mis on kaasamine? In: Kuhl, P./ Stanat, P./ Lütje-Klose, B./ Gresch, C./ Pant, H. A./ Prenzel, M. (Eds.): Inklusion von Schülern und Schülern mit sonderpädagogischem Förderbedarf in Schulleistungserhebungen. Alused ja järeldused. Wiesbaden: Springer, 17-39.

Hillmann, Karl-Heinz (2007): Wörterbuch der Soziologie. 5. trükk. Stuttgart: Kröner.

Saksa Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuste Ekspertide Nõukogu (2019): Immigratsiooniühiskond. https://www.svr-migration.de/glossar/ [19.08.19].