Individualism

Individualism keskendub põhimõtteliselt üksikisiku huvidele, õigustele ja vajadustele sotsiaalse keskkonna suhtes, nii et üksikisiku vabadus on kõrgeim eeldus. Individualismi eesmärk on hõlbustada uut, kõikehõlmavamat ja täielikumat arusaama inimese vabadusest. See mõjutab kõiki sotsiaalselt olulisi valdkondi, nagu eetika, normid, poliitika ja majandus.

Inimene järgib oma huve

Individualism tekkis valgustusfilosoofiast. Ratsionalistlik individualism on seisukohal, et inimene ei ole oma loomu poolest sobiv keskenduma ühiskonnale, vaid järgib mõistusest lähtuvalt ainult oma eesmärke ja huve. Selle vaate kohaselt saab inimeste ühiskondlik käitumine olla alati tingitud ainult omakasupüüdlikkusest (vt Wass 2016).

Individualismi päritolu

Esimesed individualistlikud filosoofiad leidsid oma alguse kreeka õpetlaste seas juba 5. sajandil eKr. Euroopa ajaloos sai individualism alguse eelkõige Euroopa kodanluse tekkimisega, kuid eelkõige Ameerika ühiskonnas öeldakse, et individualismile on kõige lähemal individualism (vrd Taylor 1996). Selle tõestuseks on Ameerika põhiseaduse loomine, mille juhtpõhimõtteks on individualism (vrd. Mewes 2004).

Individualismi ja kollektivismi aspektid ja väärtused

Tööstusriigid liigitatakse sageli individualismi poolele. Erandiks on Ida-Aasia riigid, nagu Jaapan või Lõuna-Korea, mida industrialiseerimisest hoolimata peetakse selgelt kollektivistlikuks (vrd. Hofstede/ Hofstede/ Minkov 2010). Põhimõtteliselt asetatakse vastupidises kollektivismis isiklikud vajadused sotsiaalse grupi vajadustest madalamale. Teised aspektid, nagu austus vanemate vastu, omavaheline harmoonia ja seltskondlikkus, on väärtused, mida kollektivismi puhul kõrgelt hinnatakse. Seevastu individualismis on kesksel kohal aspektid, mis seavad üksikisiku ühiskonnast kõrgemale. Nende hulka kuuluvad sellised väärtused nagu autonoomia, enesekindlus, konkurents ja indiviidi enda eesmärgid (vt Cho et al. 2010).

Kirjandus

Cho, H.-j. (2015): The Spec Generation Who Can’t Say „No“: Overeducated and Underemployed Youth in Contemporary South Korea. East asia cultures critique, köide 23, number 3, 437-462.

Hofstede, G./ Hofstede, G./ Minkov, M. (2010): Cultures and Organizations: Software of the Mind. New York: McGraw Hill Professional.

Mewes, H. (2004): Individualism ja Ameerika demokraatia teooria: päritolu ja algne tähendus. Teoses: A. K. al. (toim.): Demokraatlik teooria ja demokraatia areng. Wiesbaden: VS, 75-100.

Taylor, C. (1996): Quellen des Selbst, die Entstehung der neuzeitlichen Identität. Frankfurt am Main: Suhrkamp.

Wass, B. (2016): Individualism versus kollektivism – küsimus ühtekuuluvuse olemusest. In: Dippelreiter, M./ Prosl, C. (eds.): Individuum und Gesellschaft im Spannungsfeld zwischen Bindung und Freiheit. Klagenfurt: Wieser, 1-10.