„Ainult oma identiteedi kindlustatud taustal on võimalik tõeliselt tegeleda Teise võõrastusega.“ (Rosa 2007, 49)
Etümoloogia
Identiteet tuleneb ladinakeelsest sõnast identitas ja tähendab „absoluutset samastumist“ (Rosa 2007, 47). Sotsioloog Hartmut Rosa vaatleb terminit erinevates kontekstides ja vormides. Oma essees „Identiteet“ selgitab ta, et nii matemaatikas kui ka loogikas „peegeldab see täiusliku võrdsuse suhet [mis] objektil on iseendaga ja ainult iseendaga“. (Rosa 2007, 47) Inimese olemuse seisukohalt iseloomustab identiteeti iga indiviidi ainulaadsus ja äratuntavus. See moodustab individuaalse isiksuse kujunemise aluse. Rosa sõnul on keelekasutus ja kultuuris osalemine „igasuguse kultuuridevahelise suhtluse […] ja mõistmise alus“ (Rosa 2007, 47).
Identiteedi kolm aspekti
Kultuuriteadlane Edith Broszinsky-Schwabe jagab oma raamatus „Kultuuridevaheline kommunikatsioon“ kultuuridevahelises suhtluses osalevate inimeste identiteedid kolmeks aspektiks: Esimeseks ja tähtsaimaks on isiklik identiteet, mis on tihedalt seotud inimese välise välimusega. Esimesel kohtumisel mängivad olulist rolli käitumine, keel ja lõhn. teisel kohal on sotsiaalne identiteet (grupiidentiteet, me-identiteet, kollektiivne identiteet). Siin omandab inimene iseloomulikud kultuurilised tunnused ja tähistab sellega oma kuulumist rühma, millega ta end identifitseerib. Lisaks eristab Broszinsky-Schwabe sotsiaalset identiteeti erinevates identiteedivaldkondades, nagu perekond, vanuserühm, elukutse, religioon jne (vt Broszinsky-Schwabe 2011, 44).
Kultuuriline identiteet kui kolmas tahk kirjeldab üksikuid isikuid või rühmi, keda juhivad „keele, kooselu normide, ideoloogiliste ja religioossete orientatsioonide, kunsti- ja teadustraditsioonide, spordi- ja käsitööoskuste, ühiste ideaalide ja väärtuste [orienti] Eluviiside ühisosa väljendub näiteks elu- ja asustuskäitumises, toitumisharjumustes, moes, kombedes, sümbolites, festivalides ja pidustustes.“ (Broszinsky-Schwabe 2011, 46)
Minapilt – väline kuvand
Kontakt erinevate kultuuride vahel on praegu intensiivsem kui kunagi varem. Identiteedi säilitamine on seetõttu väljakutse. Nagu Broszinsky-Schwabe selgitab, mõjutab iga üksik kultuur oma märkide, sümbolite, traditsioonide, käitumismustrite ja väärtussüsteemidega inimese identiteedi kujunemist (vt Broszinsky-Schwabe 2011, 46). Eriti selgeks saab see võõras kultuuris või võõras riigis integreerumisel.
Psühholoog Annekatrin Hoppe uurib sellega seoses, mil määral muutub uues keskkonnas varem tuttav enesepilt. Oma essees „So war ich nicht, so bin ich nicht“ selgitab ta, et võõrasse keskkonda integreerumisel tulevad kahtluse alla tuttavad käitumismustrid ja vaatepunktid ning omadused, mis muidu jääksid varjatuks (vrd. Hoppe 2013). Oma kuvand, mis on välja kasvanud tuttavast kultuurikeskkonnast, ei vasta siis enam võõrale kuvandile. See omakorda toob kaasa „ebakindluse oma identiteedis“ (Hoppe 2013, 176).
Globaliseerumine
Identiteedi kujunemist mõjutab kultuuride pidev muutumine nii positiivselt kui ka negatiivselt. Kultuuride muutumine näitab, et „kultuur [on] transporditav, ta on oma kandjate lasti“. (Groh 2003, 172) Sellega seoses märgib Groh oma artiklis „Identiteedimuutus – globaliseerumine ja kultuurilised induktsioonid“, et globaliseerumine põhjustab põliste, autonoomsete kultuuride destabiliseerumist, mis puutuvad kokku tööstuskultuuridega. Tänu „domineerimislõhe[le]“ (Groh 2003, 162) kustutatakse kultuurid osaliselt või täielikult, mistõttu inimesed jäävad ilma võimalusest kujundada individuaalset identiteeti (vrd. Groh 2003, 177).
Kirjandus
Broszinsky-Schwabe, Edith (2011): Intercultural Communication. Arusaamatused – mõistmine. Wiesbaden: Springer.
Groh, Arnold (2003): Identiteedimuutus. Globaliseerumine ja kultuurilised induktsioonid. In: Kimminich, Eva (ed.): Welt Körper Sprache. Perspectives on cultural forms of perception and representation. Kultuuriline identiteet. Konstruktsioonid ja kriisid. Vol. 3. Frankfurt am Main: Peter Lang, 161-185.
Hoppe, Annekatrin (2013): So war ich nicht, so bin ich nicht. Kultuurikeskkonna mõjust oma identiteedile. In: Kumbier, Dagmar/ Schulz von Thun, Friedemann (eds.): Intercultural Communication: Methods, Models, Examples. 6 ed. Reinbek bei Hamburg: Rowohlt, 170-186.
Rosa, Hartmut (2007) Identiteet. In: Straub, Jürgen/ Weidemann, Arne/ Weidemann, Doris (eds.): Handbuch interkulturelle Kommunikation und Kompetenz. Põhimõisted – teooriad – rakendusvaldkonnad. Stuttgart: Metzler, 47-56.