Identiteet, seksuaalne

Seksuaalne identiteet viitab lesbidele, geidele, biseksuaalidele, panseksuaalidele, demiseksuaalidele, aseksuaalidele ja panseksuaalsetele inimestele.

Kui seksuaalne orientatsioon kirjeldab „inimese seksuaalsete ja emotsionaalsete vajaduste orienteeritust teiste sama- või vastassugupoole või mõlema soo suhtes.“ (1; vt. Sexual Orientation-in Psychotherapy and Counselling lk. 6), siis seksuaalne identiteet lisab terminile enesemõistmise väärtuse, mida ei saa määrata üksnes seksuaalsete suhete või tegevuste alusel teiste isikutega või teiste isikute suhtes.

Magret Göthi ja Ralph Kohni sõnul on seksuaalne identiteet identiteet, mille inimene kujundab oma seksuaalse orientatsiooni alusel. Identiteedi kujunemist mõjutaks individuaalne, sotsiaalne ja kultuuriline olukord ning muud aspektid. (2; vrd. Seksuaalne orientatsioon – psühhoteraapias ja nõustamises lk 6).

Ka siin on näha, et seksuaalne identiteet võib areneda seksuaalsest orientatsioonist, kuid neid kahte mõistet ei tohiks kasutada sünonüümselt. Samuti tuleks rõhutada, et seksuaalse kiindumuse puudumine, mis võib väljenduda ka seksuaalsuhete mittesõlmimises, võib olla samuti seksuaalne identiteet, nimelt aseksuaalsus. Seksuaalse identiteedi sidumine ainult seksuaalsete suhete/tegevustega võib seega viia valede järeldusteni. Lisaks sellele võivad seksuaalset identiteeti mõjutada muu hulgas kultuurilised mõjutused, kuid võivad tekkida ka individuaalsed arengud, nii et seksuaalne identiteet on ulatuslikum kui seksuaalne orientatsioon.

Stefan Timmermann seevastu defineerib seksuaalset identiteeti järgmiselt: „Seksuaalne identiteet on inimeste põhiline enesemõistmine sellest, kes nad on seksuaalsete olenditena – kuidas nad ennast tajuvad ja kuidas teised neid (tahavad) tajuda. See hõlmab bioloogilist, sotsiaalset ja ka psühholoogilist sugu ning seksuaalset orientatsiooni.“ (3; vt Handbuch Sexualpädagogik und sexuelle Bildung, lk 261). Lisaks ei ole seksuaalne identiteet elu jooksul staatiline, vaid pigem muutuv (4; vt Handbuch Sexualpädagogik und sexuelle Bildung,lk 261).

See näitab selgelt, et seksuaalsed suhted, mis võivad tuleneda seksuaalsest orientatsioonist, ei pea automaatselt olema identiteeti kujundavad, vaid tegemist on pigem enesemõistmisega, mis võib olla muutuv.

Seksuaalse identiteedi määratlused ja näited

Asexuaalne: Asexuaalsed inimesed ei tunne seksuaalset kiindumust teistesse inimestesse. Biseksuaalsed Biseksuaalsed isikud tunnevad romantilist, erootilist ja/või seksuaalset kiindumust oma või „vastassugupoole“ inimestesse. See seksuaalse identiteedi nimetus eeldab enese paigutamist binaarsesse sookorraldusesse (vrd. „paanseksuaalne“). (…)

Demiseksuaalsed: Demiseksuaalsed isikud tunnevad seksuaalset kiindumust ainult nende isikute suhtes, kellega nad on juba sõlminud lähedase suhte.

Heteroseksuaalsed: Heteroseksuaalsed isikud tunnevad romantilist, erootilist ja/või seksuaalset kiindumust „vastassugupoole“ isikutesse. See seksuaalse identiteedi määratlus eeldab enese paigutamist binaarsesse sookorraldusesse. Heteronormatiivsust peetakse sotsiaalseks korrastamispõhimõtteks, mille alusel seksuaalsus ja sugu on standardiseeritud.

Homoseksuaalne: Homoseksuaalsed isikud tunnevad romantilist, erootilist ja/või seksuaalset kiindumust samast soost isikutesse. See seksuaalse identiteedi määratlus eeldab enese paigutamist binaarsesse sookorraldusesse. Mõnikord peetakse seda patologiseerivaks, mistõttu kasutatakse sagedamini mõisteid „lesbi“ ja „gei“. (…)

Lesbi: See seksuaalse identiteedi nimetus eeldab enese paigutamist binaarsesse sookorraldusesse. Selle all mõistetakse naiste samasoolist seksuaalset identiteeti. Kasutati varem halvustava sõnana, kuid on lesbide ja geide emantsipatsiooniliikumise kaudu muutunud positiivseks enesemääratluseks. (…)

Panseksuaalne: Panseksuaalsed inimesed tunnevad end teiste inimeste suhtes atraktiivsena, sõltumata nende soost. See hõlmab mitte ainult mehi ja naisi, vaid ka trans- ja intersoolisi inimesi. Sellega seatakse kahtluse alla binaarne sooline järjestus. (…)

Gei: See seksuaalse identiteedi nimetus eeldab enese paigutamist binaarsesse sookorraldusesse. Selle all mõistetakse meeste samasoolist seksuaalset identiteeti. Kasutati varem halvustava tähendusena, kuid on lesbide ja geide emantsipatsiooniliikumise kaudu muutunud positiivseks enesemääratluseks.

Seksuaalne identiteet: nimetatakse ka seksuaalseks orientatsiooniks. Identiteet rõhutab, et tegemist ei ole ainult orientatsiooniga võimalike partnerite suhtes, vaid et see on identiteedi osa. Sellest hoolimata võib see elu jooksul muutuda. Mõnikord kaasatakse ka sugu või sooline identiteet, sest seksuaalse identiteedi määratlemine sõltub sookategooriatest. Käesolevas aruandes mõeldakse sugu kui võimalikku läbivat mõõdet, mis võib suhelda seksuaalse identiteediga ja viia mitmemõõtmeliste või intersektsionaalsete kogemusten tekkimiseni.“ (tsiteeritud teosest „Soolise identiteedi alusel diskrimineerimise kogemused Saksamaal“, Dorina Kalkum, Magdalena Otto, august 2017, lk 124 jj (5).

Erinevus soolisest identiteedist

Seksuaalne ja sooline identiteet ei kirjelda sama asja, kuid need on sageli seotud. Sooline identiteet kirjeldab sotsiaalset sugu, st sugu, millega inimene end identifitseerib. See võib erineda bioloogilisest soost. (6)

Judith Butler näeb soolise identiteedi kasutuselevõtu põhjust probleemides, mida binaarne soosüsteem kaasa toob. Bioloogiliselt ei saa eitada, et on olemas ka inimesi, kellel on mitu morfoloogilist sugupoolt. Seetõttu ei oleks lubatav seda oletatavat binaarsust üle kanda soolisele identiteedile. Inglise keeles eristatakse bioloogilist sugu sotsiaalsest soost (gender); saksa keeles tuleks selle eristamiseks kasutada mõisteid Geschlecht (sugu) ja Geschlechtsidentität (sugu). (7; vt Das Unbehagen der Geschlechter (Gender Trouble), lk 23 jj).

Kui sooline identiteet kirjeldab seda, kuidas inimene ennast loeb või soovib, et teda loeksid, siis seksuaalne identiteet hõlmab ka inimestevahelisi seksuaalsuhteid (või aseksuaalsuse puhul seksuaalse tõmbumise puudumist).

Täpsemat teavet soo kohta leiab siit: https://www.hyperkulturell.de/glossar/gender/.

Kirjandus

1 Göth, M.; Kohn, R. (2014): Seksuaalne orientatsioon-psühhoteraapias ja nõustamises. Springer Verlag: lk 6

2 Göth, M.; Kohn, R. (2014): Sexual orientation-in psychotherapy and counselling. Springer Verlag: lk 6

3 Sielert, U. [toim.]; Schmidt, R. (2008): Handbuch Sexualpädagogik und sexuelle Bildung. Juventa Verlag: lk 261

4 Sielert, U. [toim.]; Schmidt, R. (2008) Vrd Handbuch Sexualpädagogik und sexuelle Bildung (2008): S. 261

5https://www.antidiskriminierungsstelle.de/SharedDocs/downloads/DE/publikationen/Expertisen/expertise_diskrimerfahrungen_in_de_anhand_der_sex_identitaet.pdf;jsessionid=E2D04807FA660332333E3B75FB02D856.intranet211?__blob=publicationFile&v=3 lk.124 (vaadatud 20.08.2021)

6https://www.antidiskriminierungsstelle.de/SharedDocs/downloads/DE/publikationen/Expertisen/expertise_diskrimerfahrungen_in_de_anhand_der_sex_identitaet.pdf;jsessionid=E2D04807FA660332333E3B75FB02D856.intranet211?__blob=publicationFile&v=3 (vaadatud 20.08.2021)

7 Butler, J.. [Ed.]; väljaanne suhrkamp 2433(1991): Das Unbehagen der Geschlechter; originaalpealkiri: Gender Trouble; Suhrkamp Verlag: lk. 23 jj.