Hüperkultuurilisus, hüperkultuurilisus

Multikultuurne, plurikultuurne, interkultuurne, transkultuurne, inglise keeles sageli ka crosscultural – ja: hüperkultuurne. Mida tähendab see veel üsna noor sõna? Kultuur, kultuur: See sõna esineb kõigis äsja nimetatud terminites. Mida kultuur tegelikult tähendab? Kultuur pärineb indogermaani sõnast kuel „pöörduda“ ja ladina sõnast colere, cultura „kultiveerida“. Seega on tegemist terminiga, mis algselt oli seotud põllumajandusega.

Mida tähendab kultuur tänapäeval?

Hollandi kultuuriteadlase Geert Hofstede sõnul tähendab kultuur järgmist: „Kultuur on kollektiivne meelte programmeerimine, mis eristab üht inimrühma teistest“.

Ameerika antropoloogi Clifford Geertzi sõnul: „Kultuur on viis, kuidas inimesed suhtlevad, edastavad ja arendavad oma eluhoiakuid. Kultuur on tähendusloome muster, mille raames inimesed (…) suunavad oma tegevust.“

Kultuuridevahelise psühholoogia professor Alexander Thomas seevastu väidab: „Kultuur mõjutab kõigi vastava ühiskonna liikmete tajumist, mõtlemist, väärtusi ja tegevust. Ühelt poolt loob see tegutsemisvõimalusi ja stiimuleid tegutsemiseks, kuid teiselt poolt loob ka tegutsemistingimusi ja seab tegutsemisele piirid.“

Kokkuvõttes räägime me meelest, eluhoiakutest, meelestamisest, tajumisest, mõtlemisest, väärtustest ja tegutsemisest. Kõik see on määratletud kui kultuur.

Mõned näited

– Millesse inimesed usuvad ja kui oluline on nende uskumus nende jaoks?

– Kuidas inimesed käituvad? Milliseid norme nad järgivad? Nt emotsioonide käsitlemisel, armastuse küsimustes või konfliktides.

– Millised on laste, naiste ja meeste eeskujud? Kuni millal saab laps olla veel laps? Mis saab naistest, kes armastavad naisi, ja mis saab mehest, kes ei tunne end mehena?

Kõik need on näited sellest, mida kultuur mõistab. Võib öelda, et on olemas nii suur mitmekesisus kui ka suur konfliktide potentsiaal.

Mida tähendab mõiste „hüper“?

Hüper pärineb kreeka keelest ja tähendab „üle, üle, rohkem kui või super“. Hüperkultuuri võib seega kirjeldada kui üle-kultuurilist, ülem-kultuurilist või superkultuurilist. Rousseau kuulus hüüdlause on: „Loodus, loodus!“. Hüperkultuurilises mõttes võiks seda muuta kultuuriks, kultuur!

Termini „hüperkultuuriline“ lõi Lõuna-Korea filosoof Byung-Chul Han, kes on 30 aastat Saksamaal elanud ja õpetab Berliinis filosoofiat.

Hüperkultuuriline väljendab lugupidavat, uudishimulikku, kosmopoliitse suhtumist, rahu ja kultuurilise rikkuse perspektiivi ning ühise tuleviku eesmärki. Mõiste tähendab, et erinevatest kultuuridest tekib midagi uut – uus kultuur. See tähendab piiride lahustamist, lähenemist ja võrgustumist, s.t kultuuripiirideta loomuliku heterogeensuse vormi. Piltlikult öeldes võiks öelda, et tegemist on inimliku superkultuuriga, mida jagavad kõik. Kuid millistele väärtustele saab see kultuur tugineda?

Kirjandus

Han, Byung-Chul (2005): Hüperkultuurilisus: kultuur ja globaliseerumine. Leipzig, Berliin: Merve.