Hüperkorrektsioon

Hüperkorrektsiooni võib mõista kui liigset kohanemist. Günthner räägib järgmisest juhtumist: Üks Hiina vahetusüliõpilane, kes oli tulemas Saksamaale doktoriõppesse, kirjutas oma tulevasele doktorantide emale e-kirja, milles ta väga selgelt edastas oma soovid selle kohta, kuidas ta kujutab ette oma saabumist ja viibimist vastuvõtvas riigis. Ta ütles, millal ta soovib, et talle lennujaamast järele tuldaks, kuidas tema kabinet peaks olema sisustatud ja et talle tuleks leida sobiv korter.

Liigne kohanemine

E-post tundub nagu juhis või määrus. Ilmselt oli Hiina külalisüliõpilane tõlgendanud valesti seda, mida sakslastele stereotüüpselt öeldakse selguse, selguse ja otsekohesuse kohta. See on näide liigsest kohanemisest. Seevastu näiteks sakslaste väga ettevaatlikku, äärmiselt viisakat käitumist Hiinas võib mõista kui ülekorrektsust, sest see tekitab ebakõla tõttu võõristust.

Mida teeb teine inimene?

Seega võib rääkida ühepoolsest kohanemisest. See jätab tähelepanuta asjaolu, et igasugust (mitte ainult kultuuridevahelist) suhtlust iseloomustab interaktsioon. Küsimus on seega alati: mida teeb teine? Kui keegi püüab kohaneda teise inimesega, ei tähenda see, et tal on õigus seda teha või et teine tahab seda teha. Eetiliselt tundub ka küsitav, miks peaks keegi ühepoolselt kohanema. Pragmaatiline küsimus on siinkohal ka see, kas ühepoolne kohanemine on pikemas perspektiivis üldse jätkusuutlik või viib see ummikusse.

Võõrandumise oht

Kultuuridevahelistes kohtumistes on just käitumis- ja tegevuserinevused sageli ahvatlevad. Pealegi võib teine inimene küsida endalt sama küsimust ja käituda vastavalt oma arusaamale kohanemisele. Mis juhtub siis (vrd. vastukorraldus)? On tähelepanuväärne, et hüperkorrektsioonid võivad viia võõrandumiseni, kuigi tegelikult on kavandatud lähenemine.

Kirjandus

Günthner, Susanne (1993): Discourse Strategies in Intercultural Communication. Saksa-hiina vestluste analüüsid.

Polfuß, Jonas (2012): Kriitiline kultuuriline assimilatsioon Saksamaa hiinlastele. In: Interculture Journal, number 17, 27-46.