Hotwords

Hotwords on sõnad, mis võtavad kokku rikkalikud punktid (vt Heringer 2017, 181). Lisaks on hotwords „sõnad, mis on eriti laetud kultuuriliste tähendustega“ (Rössler 2008, 23). Hotwords on kirjeldatud kui kuumad,

„sest nad käsitlevad selle kultuuri põletavaid küsimusi,

sest nad võivad olla vastuolulised,

sest nad nimetavad kultuurilisi kuumasid kohti,

sest nad on aktuaalsed“ (Heringer 20072, 174).

Kuumade sõnade tähendust on raske sõnaraamatust leida. Nende sõnade mõistmiseks tuleb kõigepealt mõista keele kultuuri. Ainult nii on võimalik omandada vajalik suhtluspädevus (vt Herringer 2017, 181).

Kuumad sõnad mängivad suurt rolli ajaloos või ühiskondlikus elus. Lisaks võivad nendega kaasneda nii positiivse kui ka negatiivse iseloomuga argumendid ja emotsioonid (vrd. Heringer 2017, 181).

Kuumasõna kriteeriumid

1. „Sõna tähendust on raske väljendada.
2. Isegi emakeelena kõnelejatele on see raske.
3. tegemist on sõnaga, mida välismaalastel on raske mõista.
4. sõnaga on seotud vastuolulised küsimused.
5. põliselanikud peavad sõna oma identiteedi aspektiks.
6. sõna sisaldab palju kultuurispetsiifilisi tähendusi.
7. kuuma sõna mõistmiseks tuleb põhjalikult uurida kultuuri ja selle ajalugu.
8. selle mõistmiseks tuleb sukelduda sihtkultuuri.
9. tähenduskomponendid moodustavad kultuurilise mustri (Heringer 2017, 182).“

Tüüpiline näide saksa kuumõiste kohta on Heimat (vrd. Heringer 2017, 181 f.). Teised näitedHotwords on vabadus, arvamus, haridus, töö jne.

Kirjandus

Agar, Michael (1994): The intercultural frame. In: International Journal of Intercultural Relations 18.

Dudenverlag: https://www.duden.de/rechtschreibung/Hotspot [29.08.2019].

Heringer, Hans Jürgen (2017): Intercultural communication. Alused ja mõisted. 5. trükk. Tübingen: Francke.

Rössler, Andrea (2008): Rössler: Edukas sõnavara omandamine hispaania keele tunnis. In: Lüning, Marita/ Rössler, Andrea/ Sommerfeldt, Kathrin/ Strickstrack-García, Roswitha/ Vences, Ursula/ Wlasak-Feik, Christine (eds.): Prinzipien und Methoden des Spanischunterrichts. Hispaania keele kui võõrkeele õpetamine. Seelze: Friedrich, 20-25.