Hotspotid

Termin hotspot tuleneb inglise keeles hot „kuum“ ja spot „koht“ ning tähendab seega kuuma kohta (vrd. https://www.duden.de/rechtschreibung/Hotspot).

Määratlus

Hotspotid on nn rikkalikud punktid, mis viitavad nendele kohtadele kommunikatsioonis, kus kultuuriliselt spetsiifilised probleemid esinevad sagedamini. Nende hulka kuuluvad tervitused, kriitika, erinevad arvamused, määratlused või selgitused (nt „duzen“ / „siezen“) (vt Agar 1994, 100).

Rikkalikud punktid esinevad sageli kultuuridevahelises suhtluses, kuid ei ole tingimata sellega seotud. See tähendab, et rikkalikud punktid esinevad nii ühe kultuuri sees kui ka kontrastselt kahe kultuuri võrdluses. Niipea, kui vestluses tekib mingi raskus, võib tegemist olla rich points’iga. See võib olla kas individuaalne käitumine või kultuurimustrid (vt Heringer 2017, 166). „Rikkalikud punktid on rikkalikud

– sest nad annavad ülevaate kultuuridest,

– sest nad õpetavad meid uurima omaenda ootusi,

– sest nendega saab arvestada ja nendega saab suhtluslikult tegeleda“ (Heringer 2017, 166).

Rikastele punktidele on iseloomulik, et raskusi ei teki mitte ainult erinevate kultuuride ristumiskohtades, vaid ka emakeeleõpetajate vahelistes erimeelsustes. Võib järeldada, et rikkalikud punktid on kultuuririkkad, neil on palju erinevaid komponente ning neid nähakse ja kogetakse erinevalt (vrd. Heringer 2017, 166-167).

Kuidas saab rikkalikku punkti paremini mõista?

Agari sõnul on Austria termin Schmäh iseenesest Rich Point, sest kultuur ja ajalugu on selles sõnas sügavalt sees. „Rikkalikud punktid annavad märku sellest, kus on keelekultuuriline tegevus“ (Agar 1994, 106). Agar võrdleb rikastuspunkti komistuskiviga, mille üle keegi kukub. Rikkalik punkt tekib siis, kui tekivad kommunikatsiooni- ja arusaamisprobleemid ning teadmised kultuuritaustast on ebapiisavad. Kui kahtlustatakse rikastuspunkti, tuleks uurida erinevusi oma kultuurist. Sellest tulenevalt tuleks luua seosed rikkaliku punkti ja maailmavaadete vahel. See võib viia rikkalike punktide sügavama mõistmiseni (vt Heringer 2017, 168-169).

Mis vahe on rikaste punktide ja hotspotide vahel?

Heringer mõistab hotspot’e kui rikkalikke punkte, mille tähendus on üldistatud. Didaktilistel põhjustel määratakse ja loetletakse kultuuridevahelise suhtluse üldised hotspotid. Sellised hotspotid saadakse tavaliselt kogemustest (vt Heringer 2017, 169). Seega on hotspotid kultuurispetsiifilised olukorrad, kus esineb arusaamatusi, näiteks igapäevased olukorrad: tervitamine, jah/ei ütlemine, kingitused, kehakeel, vaikimine, vabandamine jne. Seda selgitatakse üksikasjalikumalt allpool. Seevastu rikkalikke punkte, nagu Schmähi näitel, tuleb mõista kui hoiakut elu suhtes, samuti üldist suhtumist elu ja asjade nägemisse.

Näited

Saksa keele valik Du või Sie või ameerika kuupäev on näited kuumärkidest. Peale selle on ka Austria või Viini Schmäh üks neist. Tuleb märkida, et selle sõna seletamisel on eriarvamusi. Põhimõtteliselt mõistetakse selle termini all siiski irooniast lähtuvat eluviisi (vrd. Heringer 2017, 166-167). Peale selle arvatakse tervitus ka kuumõjude hulka. Siin toimub tervitamine keeleliselt, füüsiliselt ja žestiliselt erinevalt sõltuvalt keelest ja kultuurist. Näiteks ameerika keeles How do you do? või ¿Qué tal? ei nõua hispaania keeles otsest vastust. Lisaks sellele on ka telefonis erinevad harjumused. Kui Saksamaal ütleb helistaja oma nime, siis paljudes teistes riikides vastatakse ainult jah. Lisaks keelelisele osale on riigiti erinev ka füüsiline osa. Nii on näiteks Austrias käepigistus kohustuslik. Islami kultuuris seevastu ei kätle mees kunagi naise kätt (vrd. Heringer 2017, 169). Lisaks sellele põhjustavad kultuuridevahelisi arusaamatusi ka pöördumisviisid. Lisaks võivad erinevates kultuurides, nt Indoneesias, suurt segadust tekitada isiklikud küsimused (vrd. Heringer 2017, 170 f.). Teine näide on kutsed. Näiteks kui pidu toimub kell 8, tuleb sakslasele öelda täpselt kell 8, hispaanlasele kell 7.40 jne (vrd. Heringer 2017, 172).

Lisaks on keeleprobleem tüüpiline näide hotspots’i kohta. Tekib küsimus, millises keeles peaksid eri keelekultuuridest pärit partnerid rääkima jne. (vt Heringer 2017, 172). Lisaks realiseeruvad nõusolek ja tagasilükkamine erinevates kultuurides erinevalt. Neid väljendatakse ka erinevate žestide kaudu. Näiteks Hiinas on täielikult ära joodud klaas märk sellest, et võõrustaja ei täida klaase pidevalt uuesti (vrd. Heringer 2017, 174). Lisaks näitavad kuulamisharjumused olulisi kultuuridevahelisi erinevusi, nt vaikivat kuulamist peetakse Poolas viisakaks. Lisaks peetakse religiooni kuumaks. Lisaks tuleb ettevaatlikult käsitleda kriitikat, komplimente ja huumorit, sest neid tajutakse erinevates kultuurides erinevalt (vt Heringer 2017, 175-177).

Kirjandus

Agar, Michael (1994): Kultuuridevaheline raamistik. In: International Journal of Intercultural Relations 18.

Dudenverlag: https://www.duden.de/rechtschreibung/Hotspot [29.08.2019].

Heringer, Hans Jürgen (2017): Intercultural communication. Alused ja mõisted. 5. trükk. Tübingen: Francke.

Rössler, Andrea (2008): Rössler: Edukas sõnavara omandamine hispaania keele tunnis. In: Lüning, Marita/ Rössler, Andrea/ Sommerfeldt, Kathrin/ Strickstrack-García, Roswitha/ Vences, Ursula/ Wlasak-Feik, Christine (eds.): Prinzipien und Methoden des Spanischunterrichts. Hispaania keele kui võõrkeele õpetamine. Seelze: Friedrich, 20-25.