Etnotsentrism

Termin etnotsentrism tuleneb kreeka keelest, mis tähendab etnos „rahvas“. Rahvas liigub keskmesse kui doktriin, ideoloogia või intellektuaalne vool.

Interdistsiplinaarne termin

Vahepeal on etnotsentrism muutunud üldlevinud terminiks, mis leiab interdistsiplinaarset rakendust. Seda kasutatakse psühholoogias, sotsiaalteadustes ja politoloogias. Etnotsentrismi all mõistetakse indiviidi kallutatust kultuuriliselt võõraste inimeste ja rühmade suhtes. Inimene vaatab läbi oma kultuuri („oma rühma“) prillide, teeb selle normiks ja tõlgendab selle alusel vastavat teist kultuuri („võõrast rühma“). See toob kaasa oma kultuurist pärinevate hoiakute reflekteerimata ülekandmise. Koos sellega võib täheldada normatiivseid tendentse: Inimesed peavad oma kultuuri ja religiooni heaks, moraalseks ja vooruslikuks. Välisrühmi seevastu peetakse halvaks, ebamoraalseks ja ohtlikuks.

Eelarvamused ja stereotüübid

Seega mängivad rolli ka stereotüübid ja eelarvamused, mis, kui neid ei vaadata üle, võivad saada rassistliku või natsionalistliku käitumise aluseks: „Etnotsentrism läheb kaugemale pelgalt ksenofoobiast, sest võõrast ei peeta mitte ainult võõraks ja seega hirmutavaks, vaid eelkõige `vähemalasena‘ tänu liialdatud me-tunnetusele“ (Wahle 2017, 231).

Etnotsentrismi definitsiooniline vastukaaluks on politsentrism, mis propageerib avatud ja tolerantset suhtumist teistest kultuuridest, eluviisidest ja vaadetest pärit inimestesse. Seejuures austatakse teiste kultuuride ainulaadsust ja iseseisvust ning reflekteeritakse kriitiliselt enda kultuurilisi väärtusi ja hoiakuid.

etnotsentrismi kohta

Etnotsentrism viitab rühma kalduvusele pidada oma kultuuri, traditsioone, väärtusi ja norme teistest kultuuridest ja rühmadest kõrgemaks ja „õigeks“. Etnotsentrism võib viia selleni, et inimesed peavad teisi kultuure „võõraks“, „eksootiliseks“ või „madalamaks“ ning devalveerivad või diskrimineerivad neid. Etnotsentrism võib viia ka eelarvamuste, stereotüüpide ja konfliktideni erinevate rühmade vahel. Oluline on märkida, et etnotsentrism ei põhine ainult etnilisel kuuluvusel, vaid võib põhineda ka muudel identiteedimärkidel, nagu religioon, keel, sugu või seksuaalne orientatsioon.

Etnotsentrism on mõtteviis, mille puhul peetakse maailma hindamisel ja tõlgendamisel oma kultuuri, religiooni või rahvust autoriteetseks. See ei tähenda mitte ainult oma kultuuri väärtustamist, vaid ka teiste kultuuride halvustamist või tõrjumist. Etnotsentrilised inimesed kalduvad pidama oma kultuuripärandit väärtuste ja normide ainsaks õiguspäraseks aluseks ning hindavad teisi kultuure vastavalt sellele. See võib viia teiste kultuuride moonutatud ja negatiivse tajumiseni.

Etnotsentrism võib avalduda erinevatel tasanditel. Üksikisiku tasandil võib etnotsentrism viia eelarvamuste ja diskrimineerimiseni, näiteks kui inimest lükatakse tagasi või diskrimineeritakse tema kultuurilise tausta tõttu. Ühiskondlikul tasandil võib etnotsentrism viia sotsiaalse ebavõrdsuse ja rassismini. Samuti võib see aidata kaasa konfliktide õhutamisele erinevate kultuuride või rahvaste vahel.

Oluline on rõhutada, et etnotsentrism ei ole universaalne inimlik omadus, vaid kultuuriline konstruktsioon, mis võib kultuuriti erineda. Kultuuriline mitmekesisus ja interkultuurilisus on olulised elemendid avatud ja sallivale ühiskonnale, mis edendab erinevate kultuuride ja vaatenurkade austamist ja tunnustamist.

Kirjandus

Ahlheim, Klaus (2013): Rechtsextremismus, Ethnozentrismus, politische Bildung. Kritische Beiträge zur Bildungswissenschaft, vol. 8. Hannover: Offizin.

Hagedorn, Jörg et al. (eds.) (2010): Etnilisus, sugu, perekond ja kool: heterogeensus kui haridusalane väljakutse. Wiesbaden: VS.

Sumner, William Graham (2007): Folkways. A Study of Mores, Manners, Customs and Morals. Reprint Cosimo Classics. New York: Dover Publications.

Wahle, Stefan (2017): Fremdheitserlebnisse und Helferphantasien und dem Einfluss von Ehtnozentrismus. 2nd ed. Norderstedt: Books on Demand.