Etnoloogia

Termin etnoloogia koosneb kahest kreeka sõnast etnos „rahvas“ ja logos „klient“, nii et kuni 20. sajandini nimetati seda teadusharu etnoloogiaks (Fischer 2003, 16).

Etnoloogia on teadusharu, mis keskendub oma uurimistöös erinevate etniliste rühmade metoodilisele ja teoreetilisele uurimisele. Eelkõige püüab see teaduslik lähenemine etnilistele rühmadele luua võrdlust, st: „sel viisil on etnoloogiline diskursus välja töötanud spetsiifilised piiride määratlemise, kollektiivsete identiteetide ja üheselt mõistetavate (kultuuriliste) kuuluvuste määramise viisid“ (Friese 2007, 190).

Kollektiivse identiteedi kogukonnad

Selle teaduslikult peegeldatud teadmisprotsessi jaoks on oluline arutelu üksikute etniliste rühmade üle, kusjuures tegemist ei ole üksikisikute rõhutamisega, vaid kollektiivi esindamisega. Kollektiivi all mõeldakse selles kontekstis etnilist kuuluvust, mis hõlmab kogukonna olemasolu. „Etnilise kogukonna liikmed peavad end homogeenseks kogukonnaks, millel on kollektiivne identiteet“ (Broszinsky-Schwabe 2011, 52) ja loovad selle eneseteadvusega selge eristuse teistest etnilistest rühmitustest. Kogukonnad tuginevad samale põlvnemisele, ühisele ajaloole, tavapärasele sugulusele kultuuris ja elustiilis ning individuaalsele „etnilisele eneseteadvusele“ (Broszinsky-Schwabe 2011, 52).

Need parameetrid ei võimalda etnoloogilisel väljal mitte ainult osaleda diferentseeritud arutelus, vaid pakuvad ka võrdlust „oma kultuuri kohta, isegi ja eriti siis, kui Teine teenib oma kultuuri konstitueerimist ja mõistmist“ (Friese 2007, 189).

Lai uurimisvaldkond

Rahvaste mitmekesisuse tõttu on see valdkond jagunenud erinevateks alamdistsipliinideks, sest teadlastel ei ole võimalik keskenduda „kõigile objektile, probleemidele ja meetoditele“ (Fischer 2003, 18). Välja on kujunenud kaks põhifookust: Piirkond ja kultuur.

Regionaalse alldistsipliini puhul võib keskenduda näiteks mandritele, alamkontinentidele või ajalooliselt seotud piirkondadele. Kultuuri alldistsipliinis käsitletakse erinevaid valdkondi, näiteks kunsti, religiooni ja majandust. Lisaks sellele seab distsipliin muid fookuspunkte, mis on seotud konkreetsete uurimisküsimuste ja uurimiskäsitlustega, mille tulemuseks on lai spekter võimalikke alamdistsipliine, mis „piirnevad või [kattuvad] teiste distsipliinide valdkondadega“ (Fischer 2003, 18 f.).

Kirjandus

Broszinsky-Schwabe, Edith (2011): Intercultural Communication. Arusaamatused – mõistmine. Wiesbaden: Springer.

Fischer, Hans (2003): Ethnology as a Scientific Discipline. In: Fischer, Hans/ Beer, Bettina (eds.): Ethnologie. Sissejuhatus ja ülevaade. Berliin: Reimer, 13-31.

Friese, Heidrun (2007): Ethnographic, Ethnological and Cultural Anthropological Approaches. In: Straub, Jürgen/ Weidemann, Arne/ Weidenmann, Doris (eds.): Handbuch interkulturelle Kommunikation und Kompetenz. Põhimõisted – teooriad – rakendusvaldkonnad. Stuttgart: Metzler, 188-200.

Reichmayr, Johannes/ Ottomayer, Klaus (2007): Ethnopsühhoanalüüs ja sügavushermeneutika. In: Straub, Jürgen/ Weidemann, Arne/ Weidenmann, Doris (eds.): Handbuch interkulturelle Kommunikation und Kompetenz. Põhimõisted – teooriad – rakendusvaldkonnad. Stuttgart: Metzler, 249-260.