Ebaselged kultuurid

Jürgen Bolten tegeleb kultuuri- ja kommunikatsiooniteadlasena küsimustega, mida tegelikult kultuuridena defineeritakse ja kuidas neid kirjeldada. Tema hägusa kultuuri kontseptsioon toetab avatud, mitmeväärtuselist arusaama kultuurist, mis kujutab kultuuriruumi dünaamiliste võrgustikustruktuuridena. Lotfi Zadehi hägusa loogika järgi viitab hägusus seisunditele, mis jäävad häguseks ja seega loogiliselt mitmeväärtuslikuks (vt Bolten 2011, 2).

Kaheväärtuslikust kultuurikontseptsioonist mitme väärtusega kultuurikontseptsioonini

Kaheväärtuseline arusaam kultuurist lähtus esimesel uusajal sellest, et iga rahvas moodustas oma homogeense rühma ja oli seega käsitletav iseenesestmõistetavana. Selle kohaselt kulgesid kultuurilised piirid sünkroonselt geograafiliste piiridega ja oma kollektiivset identiteeti sai konstrueerida eelkõige võõrastest piiritlemise kaudu. Selle binaarse loogika raames võis kultuuriliseks tõlgendada selliseid tegureid nagu religioon, etniline kuuluvus või keel. Sotsioloog Ulrich Beck võrdsustab seda tõlgendust konteineri kujutlusega (vt Bolten 2013, 2).

Võrgustik

Globaliseerumise käigus kaotas see määratlus aga üha enam oma reaalsusnõudeid. Konteiner asendus kultuuridevahelise võrgustiku kuvandiga, mis Bolteni sõnul on kultuuri multivalentse mõiste eripära. Tema definitsioon viib läbi perspektiivi muutuse, mis esitab kultuuridevahelisi suhteid vastastikkuse asemel, et rõhutada erinevusi. Seega on iga üksikisik samaaegselt erinevate kollektiivide liige, mis tähendab, et enam ei ole võimalik teha üldistusi, vaid rääkida pigem suhtelistest kuuluvusastmetest. See kehtib nii kultuuridevahelisel kui ka kultuurisisesel tasandil. Sellest tulenevalt on hägusad kultuurid pidevas struktuurilises muutumises ning neid saab kirjeldada vaid kui avatud ja heterogeenseid (vt Bolten 2011, 2-4).

Tuleb rõhutada, et Bolteni kultuuri mõiste ei asenda esimest, vaid hõlmab seda. Mitmeväärtuslikus mõtteviisis „nii/ja“ integreeritakse seega kahe väärtusega „kas/või“. See suhe on võrreldav daoistliku yini ja yangiga, mis oleks mõeldamatu ilma vastava teiseta (vt Bolten 2011, 2). On vaieldav, kas mitmeväärtuseline kultuurikontseptsioon on omistatav teisele modernsusele või toimib modernsuste vaheetapina (vrd. Bolten 2013, 2).

Suumimine

Mitmeväärtusliku kultuurikontseptsiooni probleemiks on see, et selle keerukus rakendamisel võib kiiresti viia analüütilise orientatsiooni kadumiseni. Selle vältimiseks soovitab Bolten esmalt zoomida konkreetse kultuurilise tegevusvälja mikrotasandile, enne kui ta suumib välja struktuursete tingimuste makrotasandile. Korduva üleminekuga kahe perspektiivi vahel võiks vähendada üldistamise ohtu, sest järeldused oleksid juba algusest peale suhtelises seoses. Seega mikroperspektiivist paistab kõik tavaliselt palju heterogeensemana kui makroperspektiivist (vt Bolten 2013, 3). Bolteni Sandbergi mudel on kultuuri struktuurilis-protsessuaalse olemuse täiendavaks illustratsiooniks.

Kirjandus

Bolten, Jürgen (2014): Fuzzy Sandberg – oder: (Wie) lassen sich Kulturen beschreiben? http://iwk-jena.uni-jena.de/wp-content/uploads/2019/03/2014_Fuzzy_Sandberg.pdf [12.03.2020].

Bolten, Jürgen (2013): Fuzzy Cultures: Avatud ja mitmeväärtusliku kultuurikontseptsiooni tagajärjed kultuuridevaheliste personaliarendusmeetmete kontseptualiseerimisele. http://iwk-jena.uni-jena.de/wp-content/uploads/2019/03/Bolten_2013_Fuzzy_Cultures.pdf [12.03.2020].

Bolten, Jürgen: Fuzziness and Multivalency (2011): „Intercultural Competence“ against the Background of an Open Concept of Culture. http://iwk-jena.uni-jena.de/wp-content/uploads/2019/03/2011_Unschaerfe_Mehrwertigkeit_Ik-Kompetenz_fuzzy.pdf [12.03.2020].

Bolten, Jürgen (2010): Fuzzy Diversity“ kui kultuuridevahelise dialoogioskuse alus. http://iwk-jena.uni-jena.de/wp-content/uploads/2019/03/2010_FuzzyDiversity_EWE_Auernheimer.pdf [04.03.2020].