Diskrimineerimine

Diskrimineerimine tuleneb ladinakeelsest verbist discriminare, mis tähendab „eraldada“ ja „eraldada“. Mõiste viitab inimeste eraldamisele ja alandamisele individuaalsete või grupispetsiifiliste tunnuste alusel (vt Duden 2016, 149). Diskrimineerimist võib mõista kui „rühma- ja isikukategooriate kasutamist ebavõrdsuse loomiseks, õigustamiseks ja õigustamiseks“ (vrd Scherr et al. 2017, v).

Sotsiaalpsühholoogilisest vaatenurgast mõistetakse diskrimineerimist järgmiselt: „Sotsiaalpsühholoogilisest vaatenurgast mõistetakse diskrimineerimise all mitte ainult lihtsat eristamist rühmade vahel, vaid ka rühmade ja eri rühmade liikmete ebavõrdset kohtlemist. See hõlmab alavääristamist, osalemisest kõrvalejätmist, vägivallaga ähvardamist ja vägivalla teostamist. Diskrimineerimine võib seisneda teiste rühmade liikmete aktiivses ründamises, kuni vägivallani välja. Kuid diskrimineerimine esineb ka siis, kui diskrimineeritud rühmade liikmetele keeldutakse toetusest.“ (Wagner 2020, 2)

Diskrimineerimise vormid

Lisaks otsesele või ka otsesele diskrimineerimisele, mida kannatajad isiksuseomaduste tõttu selgelt sellisena tajuvad, on olemas ka teisi vorme, mis ei ole otseselt diskrimineerimisena äratuntavad (vt Barskanmaz 2019, 216).

Otsene/vahetu diskrimineerimine

Otsene või vahetu diskrimineerimine on „individuaalselt teadlikud ja tahtlikud diskrimineerivad teod või otsene institutsionaalne ebasoodsam kohtlemine“ (Zick 2017, 65) isikute suhtes individuaalsete isikuomaduste, näiteks rahvusliku päritolu, soo, puude jms alusel. Otsese diskrimineerimise näide on see, kui inimene ei saa tööd oma rahvusliku päritolu või nahavärvi tõttu (vt Humanrights 2016).

Kaudne/ kaudne diskrimineerimine

Kaudne ehk kaudne diskrimineerimine esineb siis, kui regulatsioon või tava on sõnastatud neutraalselt ja seda ei tajuta esialgu teatud inimeste ebasoodsaks kohtlemiseks, kuid praktikas ilmnevad diskrimineerivad tendentsid (vrd. ibid.). Sageli ei ole kaudset diskrimineerimist võimalik probleemideta tõestada. Näiteks on osalise tööajaga töötajatel (sageli naistel) halvemad võimalused edutamiseks ettevõttes kui täistööajaga töötajatel (sageli meestel). Seetõttu diskrimineeritakse neid kaudselt (vt Humansrights 2016).

Struktuuriline diskrimineerimine

Struktuurne diskrimineerimine on tihedalt seotud institutsionaalse diskrimineerimisega. Siiski erineb see „diskrimineerimise ajaloolise ja sotsiaal-strukturaalse koondumise poolest, mida ei saa enam selgelt seostada konkreetsete institutsioonidega“. (Gomolla 2017, 148) Kui eelarvamused arenevad näost näkku rassismiks, mis omakorda viib diskrimineerimiseni tööl ja kodus ning vägivallani, siis räägime struktuursest diskrimineerimisest. Struktuurne rassism ja seksism koonduvad eriti siis, kui „tekivad diskursiivsed mudelid ja kehtestavad rassismikultuuri, mis alandab sisserändajaid, pagulasi ja mustanahalisi või kujutab neid stereotüüpsete taandarengute kaudu valesti“. (ibid.). Struktuurilist diskrimineerimist ei tunnistata sageli, sest olemasolevad struktuurid ei kajastu tavaliselt ja neid ei tajuta diskrimineerimisena (vt Humanrights 2016). Üheks näiteks on sotsiaalsete vähemuste ja naiste ebavõrdsuse puudumine (vt ibid.).

Institutsiooniline diskrimineerimine

Institutsiooniline diskrimineerimine esineb siis, kui institutsioonide sisemiste eeskirjade või organisatsiooniliste meetmete tulemusel on teatud vähemuste hulka kuuluvad inimesed regulaarselt ebasoodsas olukorras, neid alavääristatakse ja nad on institutsiooni poolt tõrjutud. Institutsioonilise diskrimineerimise mehhanismid säilivad sõltumata „individuaalsetest eelarvamustest või negatiivsetest kavatsustest“ (Gomolla 2017, 134). Erinevalt otsesest diskrimineerimisest ei ole institutsionaalne diskrimineerimine tingimata tahtlik (vt Voss/ Rothermund 2019, 511). Lisaks ei lähtu institutsionaalne diskrimineerimine mitte üksikutest üksikisikutest, vaid institutsioonidest, mis toovad kaasa selle, et „meetmed hariduses, majanduses ja kohtupraktikas avaldavad kumulatiivset mõju ja toovad kokkuvõttes kaasa rassistliku või etnilise diskrimineerimise seisundi“ (Fereidooni 2011, 24). Selline vorm esineb näiteks koolides, tööturul, tervishoius, eluasemeturul, politseis või õigusnormides.

Sotsiaalne diskrimineerimine

Ühiskondlik diskrimineerimine on peamiselt stereotüüpide kujundamine. Eeldatakse, et diskrimineerimine kipub toimuma siis, kui „diskrimineerivad isikud eeldavad, et nende tegevus on sotsiaalselt aktsepteeritud või sotsiaalselt soovitav“ (Talhout 2019, 10). Näiteks väljendub islamofoobne hoiak tõenäolisemalt, kui isik on „islamikriitilises“ seltskonnas ja arvab, et tema diskrimineeriv käitumine on sotsiaalselt soovitav (vt ADS 2015, 15 jj).

Kirjandus

Föderaalne diskrimineerimisvastane amet (ADS) (2015): Diskrimineerimiskogemused Saksamaal. Esimesed kannatanute esindusliku uuringu tulemused. Berliin: Federal Anti-Discrimination Agency.

Barskanmaz, Cengiz (2019): Law and Racism. Inimõiguste keeld diskrimineerida rassilise kuuluvuse alusel. Berliin: Springer.

Duden toimetus (2013): Duden. Päritolusõnastik. Saksa keele etümoloogia. 5. trükk. 7. köide. Berliin: Duden.

Fereidooni Karim (2011): Institutsioonilise diskrimineerimise mõiste. In: Kool – migratsioon – diskrimineerimine. Migratsioonitaustaga laste ebasoodsamate tingimuste põhjused Saksamaa koolisüsteemis. Wiesbaden: Springer VS.

Gomolla, Mechtild (2017): Otsene ja kaudne, institutsionaalne ja struktuuriline diskrimineerimine. In: Scherr, Albert/ El-Mafaalani, Aladin/ Yüksel, Gökcen (eds.): Handbuch Diskriminierung. Wiesbaden: Springer, 133-156.

Humanrights (2016): Diskrimineerimise vormid. https://www.humanrights.ch/de/menschenrechte-themen/diskriminierungsverbot/konzept/formen/ [17.03.2020].

Scherr, Albert (2017). Sissejuhatus: Interdistsiplinaarsed diskrimineerimisuuringud. In: Scherr, Albert/ El-Mafaalani, Aladin/ Yüksel, Gökcen (eds.): Handbook of Discrimination. Wiesbaden: Springer, I-1.

Talhout, Lisa Joana (2019): Moslemi naised ja mehed Saksamaal. Empiiriline uurimus soolise diskrimineerimise kogemuste kohta. Wiesbaden: Springer VS.

Voss, Peggy/ Rothermund, Klaus (2019): Vanuseline diskrimineerimine institutsionaalses kontekstis. In: Kracke, Bärbel/ Noack, Peter (eds.): Handbuch Entwicklungs- und Erziehungspsychologie. Berlin/ Heidelberg: Springer, 509-538.

Wagner, Ulrich (2020): Discrimination between groups. In: Genkova, Petia/ Riecken, Andrea (eds.): Handbuch Migration und Erfolg. Psühholoogilised ja sotsiaalteaduslikud aspektid. Wiesbaden: Springer, 71-82.

Zick, Andreas (2017): Sotsiaalpsühholoogiline diskrimineerimise uurimine. In: Scherr, Albert/ El-Mafaalani, Aladin/ Yüksel, Gökcen (eds.): Handbuch Diskriminierung. Wiesbaden: Springer 39-58.