Buen Vivir – hea elu, Sumak Kawsay (kichwa) või Suma Qamaña (aymara), nagu seda erinevates keeltes nimetatakse, on alternatiivne arengumudel Ladina-Ameerikast. See tekkis majanduskasvu järgse arutelu käigus ning tugineb põliselanike tavadele ja teadmistele (vt Acosta 2015, 14).
Ümbermõtlemine
Buen Vivir kutsub üles mõtlema ümber praegune arenguparadigma seoses arengu mõistmise ja tähendusega. Selles kontseptsioonis ei mõisteta arengut kui majanduskasvu, nagu kapitalistlikus majandusmudelis, vaid kui teed kollektiivse rahulolu suunas ühiskonnas (vt Acosta/ Abarca 2018, 132). Buen Vivir ei ole seega mõõdetav üksikisiku hea eluga. Pigem on see „inimeste hea kooselu kogukonnas, erinevates kogukondades …“. (Acosta 2016, 1) keskmes. Lisaks näitab see erinevaid võimalusi jätkusuutlikuks eluviisiks.
Harmoonia
See taotleb harmoonilist suhet nii ühiskonna kui ka looduse vahel ning kritiseerib loodusvarade ekspluateerimist. Pachamama – Ema Maa -, mis tähendab elu päritolu, on selles kontseptsioonis eriline koht. See kontseptsioon loob uue arusaama looduse tähtsusest poliitikas ja on seega väga oluline ka kliimadebatis. Lisaks sellele on Buen Viviri eesmärk uus hegemoonia, mis põhineb erinevatel kultuuridel. Põlisrahvaste rühmade paljususe tunnustamine on selle kontseptsiooni põhikomponent (vt Fatheuer 2011, 21).
Põhiseadus
Hea elu kontseptsioon on lisatud nii Ecuadori (2008) kui ka Boliivia (2009) põhiseadusse (vt Acosta/ Abarca 2018, 132). Mõlemat riiki on kujundanud nende koloniaalne minevik, mis kajastub nii sotsiaalsetes kui ka majanduslikes struktuurides (vrd Fatheuer 2011, 14). Riigieesmärgiga saavutada Sumak Kawsay – hea elu – on nad märgatavalt distantseerunud kapitalistlikust majandusmudelist ja selle asemel kutsuvad üles sotsiaalsele majandusele, mille väärtused on õiglus, võrdsus ja jätkusuutlikkus (vrd Friant/ Langemore 2015, 65).
Kirjandus
Acosta, Alberto (2015): Buen Vivir. Vom Recht auf ein gutes Leben. München: oekom.
Acosta, Alberto (2016). Buen Vivir. Rethinking the World from a Buen Vivir Perspective. https://rosalux.org.br/de/die-welt-aus-der-perspektive-des-buen-vivir-uberdenken/ [01.04.2020].
Acosta, Alberto/ Abarca, Mateo Martínez (2018): Buen Vivir: globaalse lõuna rahvaste alternatiivne perspektiiv kapitalistliku modernsuse kriisile. In: Vishwas, S. (toim.): Kliimakriis. South African and Global Democratic Eco-Socialist Alternatives: Johannesburg: Wits University Press, 131-146.
Fatheuer, Thomas (2011): Buen Vivir. Lühike sissejuhatus Ladina-Ameerika uutesse kontseptsioonidesse hea elu ja looduse õiguste kohta. In: Heinrich Böll Foundation (toim.): Schriften zur Ökologie (Vol. 17): Berlin: Heinrich Böll Foundation, 7-30.
Friant, M. Martin Calisto/ Langmore, John (2015): Buen Vivir: poliitika antropotseeni ellujäämiseks? In: Global Policy 6(1), 64-71.