Akkulturatsioon

Mõiste akulturatsioon koosneb ladinakeelsetest terminitest ad „juurde“ ja cultura „kultuur“ ning seda võib seega tõlkida kui kultuuriga tutvumist (vt Ammon 2010, 55). Selle mõiste võtsid koloniseerimise ajal kasutusele Briti ja Põhja-Ameerika kultuuriantropoloogid, et kirjeldada kahe võõra kultuuri kokkupuute tagajärgi. Akkultuuristumine tähendab üksikisiku, rühma või ühiskonna poolt eelnevalt võõra kultuuri elementide omaksvõtmist. Omandada võib teadmisi, väärtusi, norme, intuitsiooni, oskusi, tehnikaid, harjumusi, identifikatsioone, veendumusi, tegutsemisvalmidust, tegelikku käitumist, kuid eelkõige keelt. See on õppimisprotsess, mida iseloomustab internaliseerimine, jäljendamine ja mudelist õppimine, mida käivitavad peamiselt vallutused, koloniseerimine, migratsioon, turism, teaduslikud kontaktid või kaubandussuhted. Otsene kokkupuude võõraste kultuuridega on akulturatsiooniks kohustuslik.

Akulturatsiooni liigid

Eristatakse nelja akulturatsiooni tüüpi: ühepoolne, vastastikune, täielik ja osaline akulturatsioon. Kui ühepoolne akulturatsioon kirjeldab ainult ühepoolset võõrkultuuri omaksvõtmist, siis vastastikune akulturatsioon tähendab võõrkultuuri kahepoolset omaksvõtmist. Lisaks eristatakse täielikku akulturatsiooni, mille puhul üks kultuur võtab üle kõik teise, võõra kultuuri elemendid ja selle tulemuseks on assimilatsioon, ja osalist akulturatsiooni, mille puhul integreeritakse olemasolevasse kultuuri ainult osa võõra kultuuri elemente. Osalise akulturatsiooni puhul toimub sageli killustumine, st teatud valdkondade elementide integreerimine.

Lisaks võib akulturatsiooni eristada kognitiivse, sotsiaalse, struktuurilise ja identifikatsioonilise mõõtme poolest. Kognitiivne mõõde hõlmab teadmiste ja oskuste omandamist, sotsiaalne mõõde kultuuridevaheliste sotsiaalsete suhete loomist, struktuurne mõõde teatud positsioonide võtmist ühiskonnas ning identifikatiivne mõõde väärtuste ja identifikatsioonide omaksvõtmist (vt Esser 2018, 4).

Esseri sõnul on multikultuursed ühiskonnad ebaõnnestunud assimilatsiooni ja seega ebaõnnestunud akulturatsiooniprotsesside tulemus: „Integratsioon ilma etnilise kihistumise ja etnilise tööjaotuseta eeldab alati teatud struktuurilist assimilatsiooni ja sellega seoses akulturatsiooniprotsesse teistes valdkondades“ (Esser 2018, 5).

Esseri sõnul tekivad etnilised konfliktid eelkõige reaktsioonina kultuurikontaktidele, kui teatav sotsiaalne organisatsioon sõltub oma kultuuri teatud elementide olemasolust ja kui akulturatsiooniga kaoks rühma või ühiskonna kultuuriline identiteet (vt Esser 2018, 6).

Kirjandus

Ammon, Ulrich (2010): Akkulturation. In: Glück, Helmut (Hrsg.): Metzler Lexikon Sprache. 4. Aufl. Stuttgart: J. B. Metzler.

Esser, Hartmut (2018): Akkulturation. In: Kopp, Johannes/ Steinbach, Anja (Hrsg.): Grundbegriffe der Soziologie. 12. Aufl. Wiesbaden: Springer.