Affirmative Action – Positiivsed meetmed

Mõiste „positiivsed meetmed“ tähistab erinevaid meetmeid diskrimineerimise ületamiseks „töö- ja avalikus elus“ (Peters/ Birkhäuser 2005, 1).

Affirmatiivse tegevuse päritolu

Positiivsete meetmete programmide päritolu peitub 1964. aasta kodanikuõiguste seaduses. Positiivsed meetmed on pärit VI jaotisest, mis sätestab, et „Ameerika Ühendriikides ei tohi ühelegi isikule rassilise kuuluvuse, nahavärvuse või rahvusliku päritolu tõttu keelata soodustusi ega teda ei tohi diskrimineerida ühegi programmi või tegevuse raames, mis saab föderaalset rahalist abi“ (42 U. S. C. 2000 d). Nii võib föderaalvalitsus ähvardada ettevõtteid, akadeemilisi asutusi (vt eespool) rahalise toetuse peatamise ja lepingute lõpetamisega (vt Hildebrandt 2005, 475).

Positiivsed meetmed

Positiivsed meetmed võib jagada kolme liiki:

1. koolitusprogrammid on mõeldud vähemuste kutsealase ja akadeemilise kvalifikatsiooni parandamiseks (vrd. ibid.).
2. eesmärgid ja ajakavad, „mis seavad suhteliselt paindlikud ajalised suunised vähemuste värbamiseks või vastuvõtmiseks ettevõttesse, organisatsiooni, asutusse“ (ibid.).
3. fikseeritud kvoodid, mille eesmärk on suurendada vähemuste osakaalu ettevõtetes, organisatsioonides ja institutsioonides ning realiseerida „proportsionaalse esindatuse võrdsuse ideaal“ (ibid., 475).

Positiivsed meetmed kehtivad akadeemiliste asutuste, ettevõtete, poliitiliste ametite, kohalike, osariikide ja föderaalvalitsuste ning föderaalvalitsuselt rahalist toetust saavate asutuste suhtes (vrd. ibid.).

Tagasipööratud diskrimineerimine kui positiivsete meetmete äärmuslik vorm

Positiivsete meetmete äärmuslik vorm on pöörddiskrimineerimine. Kui näiteks sama kvalifikatsiooniga naine ja mees kandideerivad samale töökohale ja naist eelistatakse naiste kvoodi tõttu, on meessoost kandideerija ebasoodsamas olukorras. Sellisel juhul on sugu määravaks teguriks töökohtade jaotamisel, nii et toimub pöörddiskrimineerimine (Peters/ Birkhäuser, 6).

Kirjandus

Civil Rights Acts of 1964, Public Law 88–352 (1964), 42 U. S. C. 2000.
Hildebrandt, Mathias (2005): Multikulturalismus und Political Correctness in den USA. Wiesbaden: VS Verlag für Sozialwissenschaften.
Peters, Anne/ Birkhäuser, Noah (2005): Affirmative Action à l’Américaine – Vorbild für Europa? In: Zeitschrift für ausländisches öffentliches Recht und Völkerrecht 65, 1–34.