Populism

Populism (ladina populus „rahvas“) on Dudeni järgi „populaarne, sageli demagoogiline poliitika, mida iseloomustab oportunism, mille eesmärk on võita masside poolehoid (valimisi silmas pidades) poliitilise olukorra dramatiseerimise kaudu“ (Duden 2015, 1367). Tehakse üleskutse rahvale, mis kajastub sõnas endas (vrd. Decker, 37). Termin populism sisaldab järelliidet -mus, millega on mõeldud liialdust iseenesest ja mis on suunatud demokraatliku õigusriigi komponentide vastu (vrd. Wielenga/ Hartleb 2011, 11).

Populismi tunnused

Populism tuleneb rahva tahtest ja seadustab seega oma võimu. Ta väidab endale tõde, mis on ebademokraatlik ja ebateaduslik ning mida ei saa faktidega põhjendada. Niikaua kui see tõde on üksikisiku poolt aktsepteeritud, peetakse seda absoluutseks (vt Stegemann 2017, 64).

Populismi tunnused on loetletud allpool:

populism on kombinatsioon „ideoloogilistest elementidest, metafooridest, stiilielementidest, aga ka poliitilistest praktikatest“ (Lucardie 2011, 20). Lisaks on populistidel „toores, otsekohene, kui mitte vulgaarne stiil ja sõnakasutus“ (ibid.).
Populistide arvates on rahvas homogeenne, moraalselt vooruslik kogukond, millel puuduvad huvide erinevused (vrd. ibid.). Ühine mõistus, s.t. rahva terve mõistus, on parem mõõdupuu poliitiliste otsuste tegemisel võrreldes eliidi asjatundlikkusega (vrd. ibid.). Populistide arvates on eliit alati korrumpeerunud, pahatahtlik, petlik ja konspiratiivne (vrd. ibid.).
Populistid vajavad väikerühmi (enamasti sisserändajaid), kes on patuoinad ja kelle vastu nad saavad inimesi mobiliseerida, ilma et nad ründaksid otseselt eliiti. Samal ajal süüdistavad nad eliiti selles, et nad eelistavad neid vähemusi oma rahvale (vrd. ibid., 21). 4).
Paljude teadlaste arvates soovivad populistid asendada või täiendada kaudset, parlamentaarset demokraatiat otsese või rahvahääletuse teel toimuva demokraatiaga. Lisaks sellele juhivad populistlikke liikumisi karismaatilised juhtfiguurid, kes väidavad, et nad kehastavad rahva tahet (vt Decker 2011, 37; vt ibid., 21).

Kirjandus

Decker, Frank (2011): Demokraatlik populism ehk populistlik demokraatia? Märkusi keerulise suhte kohta. In: Wielenga, F./ Hartleb, F. (toim.): Populism in Modern Democracy. Holland ja Saksamaa võrdluses. Münster: Waxmann, 39-54.

Duden toimetus (2015): Duden – Saksa universaalne sõnaraamat. Das umfassende Bedeutungswörterbuch der deutschen Gegenwartssprache. 8. trükk. Berlin: Bibliographisches Institut.

Lucardie, Paul (2011): Populism: kontseptuaal-ajaloolisi ja teoreetilisi märkusi. In: Wielenga, F./ Hartleb, F. (eds.): Populism in Modern Democracy. Hollandi ja Saksamaa võrdlus. Münster/ New York: Waxmann, 17-38.

Stegemann, Bernd (2017): The spectre of populism. Essee poliitilisest dramaturgiast. Berliin: Theater der Zeit.

Wielenga, Friso/ Hartleb, Florian (2011): Sissejuhatus. In: Wielenga, F./ Hartleb, F. (eds.): Populism in Modern Democracy. Holland ja Saksamaa võrdluses. Münster/ New York: Waxmann, 7-16.