Kultuurišoki laine

Mõiste „kultuurišokk“ on Ameerika antropoloog Kalvero Obergi poolt 1960. aastatel kasutusele võetud. Oma essees „Praktiline antropoloogia“ uuris Oberg välismaal semestri veetnud üliõpilaste kogemusi. Ta analüüsis takistusi, millega nad võõras kultuuris silmitsi seisid. Selles kontekstis defineeris ta kultuurisokki kui kriisi, millel on viis faasi: Eufooria, võõrandumine, eskaleerumine, arusaamatus, mõistmine (vt Oberg 1960, 177-182). Obergi teooriat on viimastel aastakümnetel korduvalt modifitseeritud ja edasi arendatud. Siinkohal tuleb mainida Pederseni, kes on laiendanud Obergi kultuurišoki definitsiooni kõigile võõraks tajutud süsteemidele: „Kultuuršokk toimub iga indiviidi sees, kes puutub kokku võõraste sündmuste ja ootamatute asjaoludega“. (Pedersen 1995, 1)

5 faasid

Ka Adler võttis üles ja modifitseeris Obergi ideid. Ka tema jagab kultuurišoki viieks faasiks (vt Adler 1974, 22-49). Esimest faasi nimetab ta mesinädalateks. Seda iseloomustab ootamine ja uudishimu. Reisijad teevad eufooriliselt esimesi kontakte võõra kultuuriga. Pärast intensiivsemat kokkupuudet uue kultuuriga võib esialgne eufooria muutuda tõrjutuseks, mille tulemuseks on tõrjutusfaas. Tekivad esimesed raskused, millega sageli kaasnevad suhtlemisprobleemid. Uue kultuuri teistsugusust tajutakse sageli stressirohkena ja häirivana. Sellele järgneb kolmas faas, nn regressioonifaas. See on tegelik kultuurišokk. Inimene tõmbub tagasi ja kaebab. Lisaks idealiseeritakse oma kultuuri. Kolmandat faasi kogetakse kriisina. Kui protsess on positiivne, järgneb kultuurisoki neljas faas, akommodatsioon. Inimesed kohanevad ning mõistavad ja aktsepteerivad üha enam uut kultuuri. Mõnel juhul võetakse omaks ka mõtte- ja tegutsemisviisid. Inimene tunneb end üha enam integreerituna ja kodusena. Kodumaale naastes võib tekkida tagasipöördumise šokk. See tähendab, et inimene tunneb end oma kodumaal võõrasena. Seega läbitakse äsja kirjeldatud etapid uuesti.

Enesekindlalt tegutsemine

Graafilises arengus muutuvad tõusud ja mõõnad laineks. Seetõttu räägime kultuurisokilaine kohta. Mitte kõik ei koge kõiki eespool kirjeldatud nähtusi eespool kirjeldatud faasides ja ka intensiivsus on erinev. Praktiline kasu teadmistest kultuurišoki lainete nähtuse kohta on see, et see võimaldab inimestel nii enda kui ka teiste kultuuršokiga kindlamalt toime tulla.

Kirjandus

Adler, Peter (1974): Beyond cultural identity: Reflections on cultural and multicultural man. Kultuuriõppe teemad. 8. trükk.

Oberg, Kalvero (1960): Kultuurisokk: kohanemine uue kultuurikeskkonnaga. In: Gulick, John (toim.): Praktiline antropoloogia ja praktiline poliitika. Vol. 7, 177-182.

Pedersen, Paul (1995): The five stages of culture shock. Kriitilised juhtumid kogu maailmas. Vol. 25. Westport/ Conn: Greenwood Press.