Artefakt

Termin artefakt pärineb ladina keelest ja tuleneb sõnadest ars/arte „kunst, käsitöö/oskuslikkus“ ja factum „tehtud“. See viitab inimese valmistatud esemetele ja väljendusvormidele. Väljendeid võib esitada sümbolite ja sümboolsete toimingutena (vt Harris 1989).

Eelajalugu

Esiajaloolises kontekstis on artefakt „kivi, mis on töötlemise teel omandanud tööriista iseloomu; kunstlikult valmistatud tarbeesemeks; ka kivitöötlemisel saadud lõiked“ (Brockhaus).

Artefaktid kultuurilises kontekstis

„Kultuur on paigutatud sibulakujuliselt eri kihtidesse. Kusjuures iga kiht tingib – ja seega mõjutab – teisi“ (Dahl 2000). Spencer-Oatey kultuurilise sibula mudelis asuvad artefaktid välimises kihis ja esindavad „kultuuri ilmseid märke“ (Dahl 2000), „mis on väliselt nähtavad ja sümboliseerivad ühiskonna väärtusi ja norme“ (M. A. R. E. 2005).

Vaatamata nendele ilmsetele märkidele nõuavad kultuurist sõltuvad tähendused suurt tähelepanu. Lisaks tuleb olla teadlik keelelisest, religioossest ja kultuurilisest keskkonnast, milles parasjagu viibitakse, sest sümbolitel ja sümboolsetel toimingutel võib olla teistes kultuuriringkondades teistsugune tähendus kui meil.

Erinevad tähendused

Üks näide sümbolite erinevatest tähendustest on märk, mille me teeme pöidla ja nimetissõrmega, et moodustada O nagu Okei. Sellel märgil on kultuuridevahelises kontekstis kolm muud tähendust. Prantsusmaal kasutatakse seda näiteks selleks, et väljendada, et midagi on väärtusetu (vt Ani 2017). Ladina-Ameerikas, Venemaal ja Ida-Euroopas seevastu tähistab see žest „homoseksuaalseid diskrimineerivalt mõnitavat solvangut“ (Dorscheid). Mõnel pool Euroopas kasutatakse seda märki ka oma vastaspoole solvamiseks. Näiteks Lääne-Euroopa riikides on tavaline, et valget värvi seostatakse süütuse ja puhtusega, samas kui Ida-Aasia riikides tähistab see värv leinat (vrd. Colours and Life).

Kirjandus:

Brockhaus Nachschlagewerk (2019): https://brockhaus.de/ecs/enzy/article/ artefakt-vorgeschichte [26.02.2019].

Dudenverlag: https://www.duden.de/rechtschreibung/Artefakt [09.03.2019].

Värvid ja elu – Online (o. J.): Hiina arusaam värvidest. http:// www.farbenundleben.de/kultur/farbverstaendnis.html [06.03.2019].

M. A. R. E. (2005): Suunised kultuuridevahelise pädevuse rakendamiseks igapäevatöös.

administratsioonides ja organisatsioonides. https://www.frankfurt.de/sixcms/ media.php/738/leitfaden-interkulturelle-kompetenz.pdf [06.03.2019].

Dorscheid, Kathrin (n.d.): Kultur mal anders: Gesten aus aller Welt. https:// www.geo.de/geolino/mensch/6703-rtkl-gestik-kultur-mal-anders-gesten-aus- aller-welt [26.02.2019].

Harris, M. (1989): Kultuuriantropoloogia. A textbook. Frankfurt/ Main: Camp Dahl, Stephan (2000): Intercultural Skills for Business, ECE, London. http:// www.intercultural-network.de/einfuehrung/thema_kultur.shtml [26.02.2019].

Ani (2017): Kultuuridevaheline kommunikatsioon: näoilmete, žestide ja kehakeele õige tõlgendamine, https://www.stepin.de/weltneugier/die-kulturen-dieser-erde- facial-gestures-and-body-language/ [09.03.2019].