Seksism
Termin seksism võib tuleneda sõnast sex, mida kasutatakse ka soo terminina, sexus (vrd. Duden, Sex). Seksismi tajutakse ja määratletakse erinevalt, kusjuures selle määratlusele on omistatud sellised terminid nagu sugu, feminism ja diskrimineerimine.
Määratlused
1. „arusaam, et üks sugu on loomupäraselt parem kui teine, ja [seetõttu peetud õigustatud] inimeste, eriti naiste diskrimineerimine, rõhumine, alandamine, ebasoodsamasse olukorda seadmine nende soo alusel“ (Duden, Sexism).
2. „Seksism on määratletud kui individuaalsed hoiakud ja käitumisviisid või institutsionaalsed ja kultuurilised tavad, mis kas peegeldavad inimese negatiivset hindamist tema soo alusel või kinnistavad naiste ja meeste ebavõrdset staatust ühiskonnas“ (Becker 2014).
Manifesteerimise vormid
Seksismi võib jagada viide ilminguvormi, millest enamikku võivad teostada nii mehed kui ka naised. Lisaks saab seksismi eristada selle järgi, kas tegemist on negatiivse või positiivse seksismi vormiga:
1. „Traditsiooniline avalik seksism (Benokratis/ Feagin 1995) põhineb kolmel kriteeriumil: „(a) stereotüüpidele vastav rõhuasetus soolistele erinevustele, (b) naiste alaväärsus (võrreldes meestega) ja (c) konventsionaalsete soorollide kinnitamine“ (Eckes 2010, 183)“ (Thiele).
2. „Neoseksism on defineeritud kui konflikt egalitaarsete väärtuste (naisi ja mehi tuleks kohelda võrdselt) ja naiste suhtes esinevate negatiivsete emotsioonide vahel.“ (Becker 2014). See vorm väljendub „1) jätkuva diskrimineerimise eitamises […] 2) vastuseis naiste väidetavatele privileegidele […] ja 3) võrdse kohtlemise nõuete tagasilükkamises“ (Becker 2014).
3. Ambivalentne seksism ei mõista seksismi üksnes negatiivsena, vaid nimetab ka mõningaid positiivseid aspekte. Ambivalentne seksism hõlmab nii vaenulikku kui ka heatahtlikku seksismi.
4. vaenulik seksism on seisukoht, et meestel peaks olema kõrgem staatus kui naistel. Sellega kaasneb hirm, et naised saavad rohkem võimu ja kontrolli meeste üle. See vorm „on seega peamiselt suunatud mittetraditsiooniliste naistetüüpide, nagu feministid ja karjäärinaised, vastu“. (Becker 2014)
5. Heatahtlik seksism viitab kaitsva ja rüütelliku suhtumise aspektile meeste ja naiste vahelistes suhetes. Selle kohaselt tahab mees aidata naist näiteks ülesannetega, mis võiksid olla talle kergemad, ja õigustab oma tegevust sellega, et naine ei pea selle tegevusega tegelema (vrd Becker 2014).
Seksism täna
Paljud inimesed ei taju tänapäeval seksismi nii tugevalt. Nad eeldavad, et võrdõiguslikkus on meie ühiskonnas juba täielikult aktsepteeritud ja rakendatud. Kui vaadata sellekohast statistikat (vt Tagesschau, Gender Pay Gap, 2019), siis selgub, et kuigi naiste positsioon ühiskonnas on paranenud, ei ole see ikka veel võrdne meeste omaga. See ilmneb näiteks selles, et naised teenivad juhtivatel ametikohtadel vähem kui mehed, või soostereotüüpide levitamises meedia ja reklaami kaudu.
„Selline objektiveeriv, hüperseksualiseeritud ja devalveeriv reklaam kätkeb endas suurt ohtu. Sest rahvastikurühma devalveerimine ja dehumaniseerimine toob kaasa selle, et otsene diskrimineerimine ja füüsiline vägivald nende vastu muutub sallivamaks.“ (Domscheit-Berg 2015, 48)
Sageli arvatakse, et seksism mõjutab ainult naisi. Seos feminismiga aitab kaasa sellele vääritimõistmisele. Tegelikult on sellest rohkem naisi kui mehi mõjutatud, kuid mitte ainult. Reklaamides ja igapäevaelus mõjutavad seksistlikud kujutised või tegevused kõiki sugusid.
Kultuuriline kontekst
Seksism on üks suurimaid valdkondi, kus riigid ja kultuurid erinevad. Selle teadvustamisel on palju erinevaid tasandeid. Saksamaal on feminism ja võrdsed õigused olnud pikka aega teema. Naistele on nüüd võimalik anda peaaegu kõik õigused ja võimalused, mis meestel on. Seevastu on huvitav vaadata Saudi Araabiasse: seal on naistel lubatud autot juhtida alles alates 2017. aastast ja neil ei ole samu privileege kui meestel. Naiste kuvand vastab meie jaoks aegunud eeskujule.
Mehhikos tähendab vaeseks, naiseks ja põliselanikuks olemine, et inimene on väheoluline, „kuigi Mehhiko põhiseaduse neljas artikkel räägib kõigi Mehhikos sündinute võrdsusest seaduse ees. Kuid etnilised rühmad ei ole seaduse ees sugugi võrdsed, nagu ka sugu ja sotsiaalsed klassid – praktika lükkab selle väite ümber.“ (Montes 2004)
Vastuliikumine
Seksism toob üha enam kaasa seksuaalse ahistamise, vägistamise ja Catcalling’i. On olemas liikumised ja kampaaniad nende rünnakute vastu, mis toetavad kannatanuid ja tahavad neid teemasid harida. Üks näide sellest on metoo-kampaania, mille käivitas 2006. aastal aktivist Tarana Burke. 2017. aastal levis sotsiaalmeedias hashtag #metoo ja paljud kuulsused rääkisid ka oma kogemustest seksuaalse ahistamise, rünnaku ja vägistamise kohta. Feminism on ka liikumine seksismi vastu. Feministid* võitlevad naiste ja tüdrukute võrdsete õiguste eest.
Kirjandus:
Becker, Julia C. (2014): Subtile Erscheinungsformen von Seximus. https://www.bpb.de/apuz/178674/subtile-erscheinungsformen-von-sexismus#footnode1-1.
Domscheit-Berg, Anke (2015): Ein bisschen gleich ist nicht genug. Warum wir von Geschlechtergerechtigkeit noch weit entfernt sind. Ein Weckruf. Berlin: Heyne.
Duden: Sex. https://www.duden.de/rechtschreibung/Sex.
Duden: Seximus. https://www.duden.de/rechtschreibung/Sexismus.
Tagesschau: https://www.tagesschau.de/thema/gender_pay_gap/index.html.
Thallmayer, Claudia/ Eckert, Karin (Hrsg.) (2014): Sexismen und Rassismen. Lateinamerikanerinnen zwischen Alter und Neuer Welt. Wien: Promedia.
Thiele, Anja (2013): Sexismus. In: Gender Glossar. https://gender-glossar.de/glossar/item/13-sexismus.