Der Begriff Ethnozentrismus stammt vom griechischen Wort ethnos „Volk“. Das Volk rückt als Lehre, Ideologie oder geistige Strömung ins Zentrum.
Der amerikanische Soziologe William Graham Sumner unternahm bereits zu Beginn des letzten Jahrhunderts in seinem Werk Folkways (1906) einen Definitionsversuch: „Ethnocentrism is the technical name for this view of things in which one`s own group is the center of everything, and all others are scaled and rated with reference to it“ (Sumner 2007, 13). Ins Deutsche übersetzt bedeutet das: „Ethnozentrismus ist der Fachausdruck für jene Sicht der Dinge, in welcher die eigene Gruppe der Mittelpunkt von allem ist und alle anderen mit Bezug darauf gemessen und bewertet werden.“
Mittlerweile ist Ethnozentrismus ein gebräuchlicher Terminus geworden, der interdisziplinäre Anwendung findet. So ist er in der Psychologie, Sozialwissenschaft und Politikwissenschaft als Begriff präsent. Unter Ethnozentrismus wird die Voreingenommenheit eines Individuums gegenüber kulturell fremden Menschen und Gruppen verstanden. Dabei blickt der Mensch durch die Brille seiner eigenen Kultur (‚Eigengruppe‘), macht sie zum Maßstab und interpretiert auf dieser Grundlage die jeweils andere Kultur (‚Fremdgruppe‘). So kommt es zu einer unreflektierten Übertragung von Haltungen der eigenen Kultur. Damit einhergehend lassen sich normative Tendenzen beobachten: Menschen erachten ihre eigene Kultur und Religion für gut, moralisch und tugendhaft. Außengruppen hingegen werden als schlecht, unmoralisch und bedrohlich angesehen.
Somit spielen auch Stereotype und Vorurteile eine Rolle, die nicht überdacht die Grundlage für rassistisches oder nationalistisches Verhalten werden können: „Der Ethnozentrismus geht über die bloße Fremdenangst noch hinaus, indem das Fremde nicht nur als fremd und deswegen angstmachend, sondern aufgrund eines übersteigerten Wir-Gefühl vor allem als `minderwertig` angesehen wird“ (Wahle 2017, 231).
Das definitorische Gegenkonzept von Ethnozentrismus ist Polyzentrismus, der eine offene und tolerante Haltung gegenüber Menschen anderer Kulturen, Lebensweisen und Ansichten vertritt. Einzigartigkeit und Eigenständigkeit anderer Kulturen werden geachtet und eigene kulturelle Werte und Einstellungen dabei kritisch reflektiert.
Ethnozentrismus bezieht sich auf die Tendenz einer Gruppe, ihre eigene Kultur, Traditionen, Werte und Normen als überlegen und „richtig“ im Vergleich zu anderen Kulturen und Gruppen zu betrachten. Ethnozentrismus kann dazu führen, dass Menschen andere Kulturen als „fremd“, „exotisch“ oder „unterlegen“ betrachten und diese abwerten oder diskriminieren. Ethnozentrismus kann auch zu Vorurteilen, Stereotypen und Konflikten zwischen verschiedenen Gruppen führen. Es ist wichtig zu beachten, dass Ethnozentrismus nicht nur auf ethnischer Zugehörigkeit basiert, sondern auch auf anderen Identitätsmerkmalen wie Religion, Sprache, Geschlecht oder sexueller Orientierung beruhen kann.
Ethnozentrismus ist eine Denkweise, bei der die eigene Kultur, Religion oder Nation als maßgebend für die Bewertung und Interpretation der Welt angesehen wird. Es geht dabei nicht nur um die Wertschätzung der eigenen Kultur, sondern auch um die Geringschätzung oder Ablehnung anderer Kulturen. Ethnozentrische Menschen neigen dazu, ihr eigenes kulturelles Erbe als die einzig legitime Grundlage für Werte und Normen zu betrachten, und bewerten andere Kulturen entsprechend. Dies kann zu einer verzerrten und negativen Wahrnehmung anderer Kulturen führen.
Ethnozentrismus kann sich auf verschiedene Ebenen manifestieren. Auf der individuellen Ebene kann Ethnozentrismus zu Vorurteilen und Diskriminierung führen, beispielsweise wenn eine Person aufgrund ihrer kulturellen Herkunft abgelehnt oder diskriminiert wird. Auf der gesellschaftlichen Ebene kann Ethnozentrismus zu sozialer Ungleichheit und Rassismus führen. Es kann auch dazu beitragen, Konflikte zwischen verschiedenen Kulturen oder Nationen zu schüren.
Es ist wichtig zu betonen, dass Ethnozentrismus keine universelle menschliche Eigenschaft ist, sondern eine kulturelle Konstruktion, die in verschiedenen Kulturen unterschiedlich ausgeprägt sein kann. Kulturelle Vielfalt und Interkulturalität sind wichtige Elemente für eine offene und tolerante Gesellschaft, die den Respekt und die Anerkennung unterschiedlicher Kulturen und Perspektiven fördert.
Literatur
Ahlheim, Klaus (2013): Rechtsextremismus, Ethnozentrismus, politische Bildung. Kritische Beiträge zur Bildungswissenschaft, Band 8. Hannover: Offizin.
Hagedorn, Jörg u. a. (Hrsg.) (2010): Ethnizität, Geschlecht, Familie und Schule: Heterogenität als erziehungswissenschaftliche Herausforderung. Wiesbaden: VS.
Sumner, William Graham (2007): Folkways. A Study of Mores, Manners, Customs and Morals. Nachdruck Cosimo Classics. New York: Dover Publications.
Wahle, Stefan (2017): Fremdheitserlebnisse und Helferphantasien unter dem Einfluss von Ehtnozentrismus. 2. Aufl. Norderstedt: Books on Demand.
eesti keeles
Mõiste etnotsentrism tuleneb kreekakeelsest sõnast etnos „rahvas“. Rahvas liigub keskmesse kui doktriin, ideoloogia või intellektuaalne vool.
Varajased määratlused
Ameerika sotsioloog William Graham Sumner püüdis möödunud sajandi alguses oma teoses „Folkways“ (1906) anda definitsiooni: „Etnotsentrism on tehniline nimetus sellele vaatepildile asjadest, milles oma rühm on kõige keskpunktiks ja kõik teised on selle suhtes mõõtkavas ja hinnatud“ (Sumner 2007, 13). Saksa keelde tõlgituna tähendab see: „Etnotsentrism on tehniline nimetus sellele arusaamale asjadest, milles oma grupp on kõige keskpunktiks ja kõik teised on selle järgi mõõdetud ja hinnatud“.
Interdistsiplinaarne termin
Vahepeal on etnotsentrism muutunud üldlevinud terminiks, mis leiab interdistsiplinaarset rakendust. Nii esineb see terminina psühholoogias, sotsiaalteadustes ja politoloogias. Etnotsentrismi all mõistetakse indiviidi eelarvamust kultuuriliselt võõraste inimeste ja rühmade suhtes. Inimene vaatab läbi oma kultuuri („oma rühma“) prillide, teeb selle normiks ja tõlgendab selle alusel vastavat teist kultuuri („võõrast rühma“). See toob kaasa oma kultuurist pärinevate hoiakute reflekteerimata ülekandmise. Koos sellega võib täheldada normatiivseid tendentse: Inimesed peavad oma kultuuri ja religiooni heaks, moraalseks ja vooruslikuks. Välisrühmi seevastu peetakse halvaks, ebamoraalseks ja ohtlikuks.
Eelarvamused ja stereotüübid
Seega mängivad rolli ka stereotüübid ja eelarvamused, mis, kui neid ei vaadata üle, võivad saada rassistliku või natsionalistliku käitumise aluseks: „Etnotsentrism läheb kaugemale pelgalt ksenofoobiast, sest võõrast ei peeta mitte ainult võõraks ja seega hirmutavaks, vaid eelkõige `vähemalasena‘ tänu liialdatud me-tunnetusele“ (Wahle 2017, 231).
Etnotsentrismi definitsiooniline vastukaaluks on politsentrism, mis propageerib avatud ja tolerantset suhtumist teistest kultuuridest, eluviisidest ja vaadetest pärit inimestesse. Seejuures austatakse teiste kultuuride ainulaadsust ja iseseisvust ning reflekteeritakse kriitiliselt enda kultuurilisi väärtusi ja hoiakuid.
ChatGPT etnotsentrismi kohta
Etnotsentrism viitab rühma kalduvusele pidada oma kultuuri, traditsioone, väärtusi ja norme teistest kultuuridest ja rühmadest kõrgemaks ja „õigeks“. Etnotsentrism võib viia selleni, et inimesed peavad teisi kultuure „võõraks“, „eksootiliseks“ või „alaväärseks“ ning devalveerivad või diskrimineerivad neid. Etnotsentrism võib viia ka eelarvamuste, stereotüüpide ja konfliktideni erinevate rühmade vahel. Oluline on märkida, et etnotsentrism ei põhine ainult etnilisel kuuluvusel, vaid võib põhineda ka muudel identiteedimärkidel, nagu religioon, keel, sugu või seksuaalne orientatsioon.
Etnotsentrism on mõtteviis, mille puhul peetakse maailma hindamisel ja tõlgendamisel oma kultuuri, religiooni või rahvust autoriteetseks. See ei tähenda mitte ainult oma kultuuri väärtustamist, vaid ka teiste kultuuride halvustamist või tõrjumist. Etnotsentrilised inimesed kalduvad pidama oma kultuuripärandit väärtuste ja normide ainsaks õiguspäraseks aluseks ning hindavad teisi kultuure vastavalt sellele. See võib viia teiste kultuuride moonutatud ja negatiivse tajumiseni.
Etnotsentrism võib avalduda erinevatel tasanditel. Üksikisiku tasandil võib etnotsentrism viia eelarvamuste ja diskrimineerimiseni, näiteks kui inimest lükatakse tagasi või diskrimineeritakse tema kultuurilise tausta tõttu. Ühiskondlikul tasandil võib etnotsentrism viia sotsiaalse ebavõrdsuse ja rassismini. Samuti võib see aidata kaasa konfliktide õhutamisele erinevate kultuuride või rahvaste vahel.
Oluline on rõhutada, et etnotsentrism ei ole universaalne inimlik omadus, vaid kultuuriline konstruktsioon, mis võib kultuuriti erineda. Kultuuriline mitmekesisus ja interkultuurilisus on olulised elemendid avatud ja sallivale ühiskonnale, mis edendab erinevate kultuuride ja vaatenurkade austamist ja tunnustamist.
lietuvių kalba
Terminas etnocentrizmas kilęs iš graikų kalbos žodžio ethnos „žmonės“. Tauta užima pagrindinę vietą kaip doktrina, ideologija ar intelektualinė srovė.
Ankstyvieji apibrėžimai
Amerikiečių sociologas Williamas Grahamas Sumneris praėjusio amžiaus pradžioje savo veikale Folkways (1906) pabandė pateikti apibrėžimą: „Etnocentrizmas – tai techninis pavadinimas tokiam požiūriui į dalykus, kai savoji grupė yra visa ko centras, o visos kitos yra vertinamos ir vertinamos atsižvelgiant į ją“ (Sumner 2007, 13). Išvertus į vokiečių kalbą, tai reiškia: „Etnocentrizmas yra techninis šio požiūrio į dalykus pavadinimas, kai viena grupė yra visko centras, o visi kiti yra vertinami ir vertinami atsižvelgiant į ją“.
Tarpdisciplininis terminas
Tuo tarpu etnocentrizmas tapo įprastu terminu, randančiu tarpdisciplininį pritaikymą. Taigi, jis kaip terminas sutinkamas psichologijoje, socialiniuose moksluose ir politikos moksluose. Etnocentrizmas suprantamas kaip individo polinkis į kultūriškai svetimus žmones ir grupes. Asmuo žvelgia pro savo kultūros („savo grupės“) akinius, paverčia ją standartu ir ja remdamasis interpretuoja atitinkamą kitą kultūrą („svetimą grupę“). Tai lemia nereflektuotą savo kultūros nuostatų perkėlimą. Kartu pastebimos ir normatyvinės tendencijos: Žmonės savo kultūrą ir religiją laiko gera, moralia ir dorybinga. Kita vertus, svetimos grupės laikomos blogomis, amoraliomis ir keliančiomis grėsmę.
Prietarai ir stereotipai
Taigi svarbų vaidmenį atlieka ir stereotipai bei prietarai, kurie, jei nėra permąstomi, gali tapti rasistinio ar nacionalistinio elgesio pagrindu: „Etnocentrizmas peržengia paprastos ksenofobijos ribas, nes svetimas ne tik laikomas svetimu ir dėl to bauginančiu, bet visų pirma ,,prastesniu“ dėl perdėto ,,mes“ jausmo“ (Wahle 2017, 231).
Etnocentrizmo apibrėžiamoji priešprieša yra policentrizmas, propaguojantis atvirą ir tolerantišką požiūrį į kitų kultūrų, gyvenimo būdų ir pažiūrų žmones. Gerbiamas kitų kultūrų unikalumas ir nepriklausomybė, kritiškai apmąstomos savosios kultūros vertybės ir nuostatos.
ChatGPT apie etnocentrizmą
Etnocentrizmas reiškia grupės polinkį savo kultūrą, tradicijas, vertybes ir normas laikyti aukštesnėmis ir „teisingesnėmis“, palyginti su kitomis kultūromis ir grupėmis. Etnocentrizmas gali paskatinti žmones į kitas kultūras žiūrėti kaip į „svetimas“, „egzotiškas“ ar „žemesnes“ ir jas nuvertinti ar diskriminuoti. Etnocentrizmas taip pat gali sukelti išankstinį nusistatymą, stereotipus ir konfliktus tarp skirtingų grupių. Svarbu pažymėti, kad etnocentrizmas grindžiamas ne tik etnine kilme, bet ir kitais tapatybės požymiais, pavyzdžiui, religija, kalba, lytimi ar seksualine orientacija.
Etnocentrizmas – tai mąstymo būdas, kai vertinant ir aiškinant pasaulį autoritetu laikoma sava kultūra, religija ar tauta. Tai reiškia ne tik savo kultūros vertinimą, bet ir kitų kultūrų niekinimą ar atmetimą. Etnocentriški žmonės linkę savo kultūrinį paveldą laikyti vieninteliu teisėtu vertybių ir normų pagrindu ir atitinkamai vertina kitas kultūras. Tai gali lemti iškreiptą ir neigiamą kitų kultūrų suvokimą.
Etnocentrizmas gali pasireikšti įvairiais lygmenimis. Individualiu lygmeniu etnocentrizmas gali sukelti išankstinį nusistatymą ir diskriminaciją, pavyzdžiui, kai asmuo yra atstumiamas arba diskriminuojamas dėl savo kultūrinės kilmės. Visuomenės lygmeniu etnocentrizmas gali lemti socialinę nelygybę ir rasizmą. Jis taip pat gali prisidėti prie konfliktų tarp skirtingų kultūrų ar tautų kurstymo.
Svarbu pabrėžti, kad etnocentrizmas yra ne universali žmogaus savybė, o kultūrinė konstrukcija, kuri gali skirtis įvairiose kultūrose. Kultūrų įvairovė ir tarpkultūriškumas yra svarbūs atviros ir tolerantiškos visuomenės, skatinančios pagarbą skirtingoms kultūroms ir požiūriams bei jų pripažinimą, elementai.